Politsei- ja piirivalveameti laeval Kindral Kurvits toimus mälestusteenistus neljas keeles: eesti, rootsi, soome ja läti keeles. Lähistel õõtsusid Rootsi uurimislaev Electra ja Eesti EVA-316. Mälestati inimesi Soome lahe põhjas ja ikka veel otsitakse vastust küsimusele, miks nad seal on.

Uus tehnoloogia peab andma vastuse. "Kuidas ja millal tekkisid augud laeva tüürpoordi, kas need tekkisid enne õnnetust, õnnetuse ajal või pärast? Me tahame leida vastused nii paljudele küsimustele, kui me suudame. Aga ilmselgelt jääb õhku veel küsimusi," rääkis Rootsi ohutusjuurdluskeskuse asejuht Jonas Bäckstrand "Aktuaalsele kaamerale".

Küsimusi on palju. Estonia all on merepõhi savine ja savi all on kalju. Kas laev võis saada prao kokkupõrkamisel kaljupinnaga? Merepõhja uurimist raskendab see, et Estonia betoneerimise ettevalmistamisel on põhja puistatud 300 000 kuupmeetrit liiva. Ja põhjas on toimunud lihkeid. Kui kiiresti põrkas laev vastu merepõhja ja miks see uppus nii kiiresti? Praegu toimuv eeluuring käsitleb ainult eelmisel aastal ilmsiks tulnud auke, kuid tulemus annab hinnangu kogu eelnenud uurimisele.

"Me läheneme uute teadmiste baasil nende aukude kohta. Meil tuleb kinnitada või ümber lükata eelmise uurimise tulemused," ütles Bäckstrand.

Praegu toimuv uuring kaasab ka hukkunute omaste esindajaid. Seal on eestlased ja rootslased läinud veidi erinevat teed.

"Pakkusime välja, et meid esindaks eksperdid. Seda aktsepteeriti ja nii on ka läinud. Ka neil oli neid mõtteid, aga need jäid mõteteks. Ja Rootsi pool ikkagi saatis küll väga vapra, aga omaste esindaja, kes paraku ei ole selles vallas ekspert," rääkis Memento Mare juht Raivo Hellerma.

Hellerma kohtus reedel oma eksperdiga uuringute staabilaeva EVA pardal. Ta kiidab, et tööõhkkond on avatud ja sisendab usaldust. Mis edasi, kui eeluurimine järgmise aasta sügisel lõpeb?

"Kui aktsepteeriti, et augud on piisav põhjus kogu protsessi käivitamiseks, mis on praegu eeluurimise staadiumis, siis järelikult midagi tasub ja peab üle kontrollima ka selles põhiraportis," kommenteeris Hellerma.

Praegused uurimistööd merel kestavad kümme päeva. Kõige olulisem töö toimub siiski järgmisel kevadel, kui nähtavus merepõhjas on parim.