"Kui arvestada, et autotekil on umbes 40 ava, kustkaudu vesi saab [alumistele tekkidele] voolata, siis see, et meil on kaks ava, mis on terved, kuid mis uppumiskäigule mõeldes saavadki suhteliselt vähe koormust, siis on raske öelda, et see saaks olla midagi väga palju muutev leid," tõdes Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühma teadur Kristjan Tabri.

Postimehe teatel asuvad kaks tervet ja suletud ust autoteki paremas pardas kesksektsioonis. Tabri selgituse kohaselt ei pruukinud aga need kaks ust laeva kreeni vajumisel vee alla jäädagi ning samuti ei tabanud neid autotekil liikuma pääsenud last.

Keskkonsool on nagu trepikoda laevateki keskel, kustkaudu reisijad said üles-alla tekkide vahel liikuda. See asub autoteki keskel ja avastatud uksed peaks kirjelduse kohaselt asuma konsooli paremas servas.

"Kui vaadata laeva sisemuse paremat poolt ahtrist, siis selles vaates need uksed jäävad vasakule ja kui laev läheb paremale poole kreeni, siis ka vesi liigub paremale ja need uksed kreeni tõttu pigem ei jää veesurve alla ning samuti ei lange neile peale autotekil liikuma hakkav last," rääkis Tabri. Ta täpsustas, et autotekil peaks olema 12 sarnast ust ning lisaks umbes 30 ventilatsioonišahti ja -kanalit, kustkaudu vesi võis alumistele tekkidele pääseda.

"See [leid] näitab, et autotekil olevast 40 avast kaks on terved. Ülejäänute kohta meil praegu infot ei ole. Ja need kaks ust – kui need on seal, kus ma arvan neid olevat – siis sellise uppumiskäigu juures ei olekski neil tõenäoliselt põhjust puruks minna," tõdes teadlane.

Tabri rõhutas, et kindlama analüüsi jaoks oleks vaja täpsemat simulatsiooni.

"Mulle tundub, et sellest saaks paremini aru, kui oleks tehtud laeva ristlõike joonis ja kus oleks näidatud, kus kohas need uksed on, millest praegu jutt käib, kuidas tekkis laeval kreen ja siis saaks ka paremini aru, kuidas sellise kreeni korral see kaup ja vesi võiks liikuda. Sest ainuüksi see fakt, et neid uksi on näha, tähendab ju seda, et sinna peale ei langenud mingit [autotekil asunud] kaupa. Kui uurijad läheks samade uste juurde vasakpardas, siis neid nad ilmselt ei näeks, sest nende peal on ilmselt autod," rääkis ta. "Visualiseering annaks hästi palju juurde," ütles Tabri.

Ekspeditsiooni eestvedaja Margus Kurm ütles Postimehele, et suletud ja terved uksed on senise uurimiskäigu olulisim leid.