Nõukoja juht Irja Lutsar rääkis ERR-ile, et esmaspäeval taas kogunenud teadusnõukoda vaatas detailseid analüüse selle kohta, kui palju nakatub vaktsineeritud ja kui palju vaktsineerimata inimesi. Nõukoda tõdes, et väga suur hulk nakatunutest on endiselt vaktsineerimata.

"Valdav enamus nendest ei ole ühtegi doosi saanud, mõned on ühe doosi saanud, aga ühest doosist väga ei piisa," selgitas Lutsar. "Kui vaatame Eesti andmeid, siis vaktsineeritud inimene nakatub kuskil neli-viis korda väiksema tõenäosusega kui mittevaktsineeritud inimene."

Probleemiks sümptomiteta viiruse edasikandjad

Lutsar kinnitas USA-s peagi avaldatavas raportis kajastuvat probleemi, et vaktsineerimine kaitseb küll väga raske haigestumise vastu, kuid vaktsineeritud inimesed kannavad siiski viirust edasi, omamata mingeid sümptomeid.

"Tegelikult ei ole väga suur uudis, et vaktsiinid toodi turule selleks, et vältida rasket haigust," rääkis Lutsar. "Me näeme ka Eestis, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad."

"Edasikandmise suhtes ei ole andmed veel väga selged. Millel see järeldus praegu põhineb, on see, et nakatunutelt on leitud, et viiruse koormus on sarnane nendega, kes ei ole nakatunud ja sellest on siis tehtud niisugune järeldus, et tõenäoliselt nad kannavad ka edasi."

"Kõige ohtlikumad on kogu puhangu jooksul olnudki ilma sümptomiteta inimesed. Raskelt haige inimene on kodus. Ta kannab viirust edasi ainult oma pereliikmetele."

Lutsar selgitas, et haiguse edasikandmise seisukohalt kujutavad kergete või ilma sümptomiteta noored inimesed suurimat ohtu. Kuigi maskikandmine mingil määral aitab, möönis Lutsar, et USA andmete kohaselt vähendavad maskid nakatumist vaid umbes 20–30 protsenti.

"Esimese põlvkonna vaktsiinid ei saa ideaalsed olla," selgitas Lutsar, miks vaktsineerimine ei väldi haiguse levimist. "Praegu käib töö, et teha paremaid vaktsiine, mis ainult ei väldiks rasket haigust, vaid väldiks ka kergemat haigust ja viiruse sümptomitevaba kandlust."

Lutsari sõnul ei ole mõistlik paanikat külvata ja tuleb rahulikult edasi minna. "Kui tulevad uued vaktsiinid, siis kasutame neid, aga ma praegu neid ei näe veel silmapiiril."

Delta tüve levik on Euroopas valdav

"See on väga hea küsimus, mille üle ma kogu aeg oma pead murran," kommenteeris Lutsar küsimust, mis paneb viiruse taanduma hoolimata sellest, millised piirangud parasjagu kehtestatud on. Nii Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias, Maltal või isegi Indias on näited, kus ühel hetkel on hakanud nakatumisnäitajad järsult kukkuma.

"Praeguseks on selge, et viirus kulgeb lainetena. Nüüd on küsimus selles, kui pikk on laine. See on riigiti erinev. Viirusel on oma kulg ja praegu ei osata teda niimoodi kontrollida, et saaksime inimkäitumist väga selgelt seostada viiruse kulu muutustega. Mida me oleme näinud, siis väga ranged piirangud ja riikide kinnipanemised on need, mis aitavad haigestumist kindlasti kontrolli alla saada."

"Aga kui vaadata Iirimaad, siis seal nakatumine tõuseb," tõi Lutsar ka vastupidise näite. "Restoranid ja baarid tehti küll lahti, aga muidu on seal olnud väga ranged piirangud ja nakatumine ikkagi on tõusnud. Viirusel on oma kulg ja ma ei tea ühtegi riiki, kus viirusest oleks põhjalikult jagu saadud."

Lutsar tõi küll välja Hiina, kus nakatumine on väga väike, ja Vietnami, mis oli pikka aega rahvusvaheline edulugu, kuid möönis, et nüüd on ka Vietnamis hakanud nakatumine kõvasti tõusma.

Lutsar kinnitas, et möödunud aastal valitsev olnud alfa tüvi on Eestist peaaegu kadunud, kuid ei osanud hinnata, mis võiks delta tüve välja süüa.

Põhilised haiguselevitajad on 20–40-aastased

Kui talvel oli selgelt kõige suurem nakatumine Ida-Virumaal ja Harjumaal, siis suvel on silma paistnud teised maakonnad, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa.

Lutsar selgitas, et tegu on pidude haigusega ja terve hulk lokaalseid piiranguid on lahti läinud just pidudelt. "Viljandi folk on hea näide, Pärnus peod," loetles ta.

Põhiliselt levib Lutsari sõnul haigus 20–40-aastaste hulgas, kellel on palju kontakte, kes palju suhtlevad ja seetõttu oma kogukonnas haigust levitavad.

Samas möönis Lutsar, et haiglaravil olijad on põhiliselt Narva ja Ida-Viru haiglates. Ta tõi esile ka nakatumiste kasvu Tallinnas, kus inimesed on tihedalt koos ja palju suhtlevad.

"See, et valitsus pani piirangud üritustele, ei ole tõenäoliselt vale. Vaktsiinipassiga üritusele minek võib aidata just üritustel haiguse levikut vähendada," kinnitas Lutsar.

"Vaktsineerida-vaktsineerida-vaktsineerida," kõlab Lutsari peamine soovitus just noortele, kuna nakatunud noortest on vaktsineeritud alla kümne protsendi. "Noorel inimesel tõenäoliselt ei ole raske minna vaktsineerimiskeskusesse. Ma väga kutsuksin seekord noori üles minema vaktsineerima."