"Jah, mina palusin riigisekretäril helistada," ütles Kallas vastuseks küsimusele, kes andis riigisekretärile korralduse helistada reedel Priskele, et teatada talle peatsest ametist vabastamisest.

Priske ütles ise esmaspäeval sotsiaalministeeriumis peetud pressikonverentsil, et sai enda vallandamisest teada reedel riigisekretärilt.

Küsimusele, kas Priske vabastamine oli tema initsiatiiv, rääkis Kallas: "Otsuse saavad teha sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister, kes nii-öelda kantslerit [sotsiaalministeeriumis] jagavad. See on nende ühine otsus, ühine otsus on ka leida uus inimene selle ametikoha täitmiseks. Seda, et ma ei ole olnud rahul sotsiaalministeeriumi juhtkonna tööga, sellest ma olen kogu aeg ka tervise- ja tööministriga rääkinud ja see kindlasti ei ole mingi üllatus. Aga lõpliku otsuse teevad need ministrid koos."

Viitele, et peaministri möödaminek ministritest kantsleri vallandamiseks oleks nagu uus reaalsus, kuna varem pole peaministri ettepanekul kantslereid vabastatud, ütles Kallas: "Ma ei saa ju öelda, et see oli minu ettepanek. Ma tahan, et asjad toimiksid. Ma suhtlen pidevalt nende inimestega, kes nende teemade eest vastutavad, juhin tähelepanu, püüan teha, et asjad liiguksid. Meil on kõigi teemade eest vastutajad. Ega peaminister saa minna detailidesse, teise valdkonna tööd ära tegema. Selleks on igal alal oma inimesed. Peaminister vastutab suures pildis."

Sotsiaalministeerium teatas esmaspäeval, et tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) teevad valitsusele ettepaneku kutsuda ametist tagasi praegune sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 55 kohaselt nimetab ametisse ja vabastab kantsleri ametist valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse.

Rahva soovimatus vaktsineerima registreeruda oli üllatav

Kallas kaitses oma käitumist vaktsineerimise juhtimisel, öeldes, et ei reageerinud probleemidele esimest korda mitte alles eelmisel nädalal, kui katkestas riigikontrolli kriitilise raporti järel oma puhkuse, vaid on teemat arutanud korduvalt alates maikuust.

"Reageerisin nii mais, juunis kui ka juulis. Olen iga nädal nõudnud uusi samme, mida on ka astutud. Aga võib-olla on neid samme astutud liiga aeglaselt," rääkis ta. Peaminister seletas, et ei tegele iga päev ja otseselt vaktsineerimisega, kuna selleks on allasutused. "Aga kuna teema on riigis nii oluline, siis olen neid küsimusi küsinud. Kui selgub, et lubatut ei ole tehtud, tuleb sekkuda," lisas ta.

Kallase sõnul on valitsus mõistnud, et rahvas ei soovi digiregistratuuri kaudu ennast vaktsineerimisele kirja panna, vaid tahab kasutada eelregistreerimiseta vaktsineerimisvõimalusi.

"Kui varem arvasime, et Eesti inimene on digiusku ja tahab digitaalselt registreerida, siis nüüd tuleb välja, et eelregistreerimata võimalused on populaarsemad," rääkis peaminister. Selleks suurendataksegi nüüd eelregistreerimata vaktsineerimisvõimalusi: pannakse käima vaktsineerimisbussid, minnakse festivalidele, laatadele ja teistele rahvarohketele üritustele, Tallinnas käivitatakse ka vaktsineerimiskiirabi ning ettevõtted saavad vaktsineerijad töökohale kutsuda. Lisaks vaktsineerivad üle Eesti ka 17 apteeki ning muudetakse perearstide rahastamismudelit nende motiveerimiseks. Samuti koolitatakse täiendavalt vaktsineerijaid.

Viitele, et 2015. aasta uuringu SHARE tulemuste kohaselt ei olnud Eesti 50+ vanuses inimestest 2015. aastal kunagi arvutit kasutanud 38 protsenti ja selles vanuses arvutikasutajatest hindasid oma oskusi halvaks või väga halvaks 64 protsenti, vastas Kallas andmetega, mille kohaselt deklareerib kaugelt üle 90 protsendi inimesi oma tulusid interneti teel ning laialt kasutatakse ka muid riigi digiteenuseid.

Üks kitsaskoht, millega Kallase sõnul sotsiaalministeeriumi uuel meeskonnal tegeleda tuleb, on vaktsineerijate puudus. Juba praegu on kiirkorras alustatud uute vaktsineerijate väljakoolitamisega. "Täna ei ole vaktsiinide puudujääki, aga on vaktsineerijate puudus, siis seda tuleb lahendada kiiresti, et selle taha midagi ei jääks," ütles Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Kallas tõrjus Ansipi tehtud kriitikat Oti valitsuses hoidmise pärast

Peaminister lükkas ka tagasi endise peaministri, tema erakonnakaaslase Andrus Ansipi kriitika, kes on öelnud, et peab vaktsineerimise suhtes ebamääraseid seisukohti edastava kultuuriminister Anneli Oti (Keskerakond) käitumist lubamatuks ega hoiaks taolist liiget oma valitsuses.

"Noh, Andrus Ansip on alati sõnades kõvem, kui ta tegudes on. [Kui] vaadata tema enda valitsusaegu, siis kas ta palus mõnel ministril lahkuda, kes oleks võib-olla pidanud ammu lahkuma? Vaadake seda ajalugu ja kas päris oma sõnade järgi on tegutsetud," rääkis Kallas.

Peaminister lisas, et on Otiga rääkinud ja kultuuriministri sõnul on perearst talle korduvalt öelnud, et ei soovita vaktsineerida tulenevalt ministri tervisest. "Mul pole põhjust neis sõnades kahelda," ütles Kallas ja rõhutas, et Ott on hoidnud valitsuse liini vaktsineerimise suhtes. Ott on küll valitsuse istungitel teatud küsimusi tõstatanud, aga on olnud valitsuse otsustega nõus, lisas Kallas.

Ürituse korraldajatel pole tõendiküsimise eest toetust oodata

Peaminister kaitses otsust hakata publikuga üritustel osalejatelt nõudma koroonatõendit ning lükkas tagasi korraldajate soovi selle eest valitsuselt kompensatsiooni saada, leides, et see ei peaks lisakulusid tooma.

"Kuidas need [lisakulud] saavad nii suureks osutuda? Kui on festival, kus kontrollitakse pileteid, siis see, kui lisaks piletite kontrollile kontrollida ka vaktsineerimistõendit ei ole suurem kulu. Need inimesed, kes seda teevad, on ju olemas! Kui inimesi ei lasta sisse ilma piletita, siis miks lastakse neid sisse ilma tõendita? See ei saa kuidagi olla suurem kulu," rääkis Kallas.

Peaminister ütles ka, et kui ürituse korraldaja tahab hakata osalejate testimist tegema, siis ta võib seda teha, kuid valitsus seda välja maksma ei hakka. Inimene, kes tahab sellele üritusele minna, kuid kes ei ole vaktsineeritud ega koroonat läbi põdenud, saab testi teha ka mujal ja saadud tõendiga pääslasse minna.

"Tahan üle rõhutada – asja (koroonatõendite kasutuselevõtu - toim.) mõte on ju see, et me saaksime kõiki neid üritusi pidada, ühiskonda avatuna hoida. Loome võimalused, et enamus saaks edasi tegutseda, ilma et peaksime kõike jälle kinni pidama. See pole mõeldud kellegi kiusamiseks, vaid viiruse leviku haldamiseks nii, et meil on kontrollitud inimesed, kes mingites kooslustes tihedalt kokku puutuvad. Ja me ei pea neid üritusi ära jätma. Üritusi saab teha, aga tuleb lihtsalt kontrollida, et inimesed ei oleks tervise mõttes teineteisele ohtlikud," rääkis peaminister.

Rääkides koolide avamisest märkis Kallas, et seda hakkab valitsus arutama neljapäeval.

Soomere saaks hakkama

Kommenteerides Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esmaspäeval peetud kohtumist teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, kellest võib saada presidendikandidaat, ütles Kallas, et ei osalenud kohtumisel, kuid kokkusaamine olevat olnud sisuline.

"Meil on kokkulepe, et otsuse, millist kandidaati toetame, teeb erakonna juhatus. Kui riigikogu esimees on kolmapäeva õhtuks kokku kutsunud erakonnajuhtide koosoleku, et arutada Soomere kandidatuuri toetamist, siis selleks ajaks me ka oma otsuse teeme," lubas Kallas.

Peaministri hinnangul saaks Soomere hakkama ka Eesti esindamisega välissuhtluses, milles tal seni kogemusi ei ole.

"Tarmo Soomere räägib nii inglise kui saksa keelt ja ta on kindlasti õppimisvõimeline. /---/ Kui on kokku lepitud ühtne välispoliitika, siis usun, et tugeva meeskonnaga ei saa see probleemiks, kui inimene on hea suhtleja ja valdab keeli," ütles Kallas.

Peaminister kinnitas ka, et tema ei ole näinud materjali, mis kompromiteeriks Soomere kontakte Vene või Hiina teadlastega ning lisas, et usaldab Eesti vastavaid ameteid, kes teevad riigisaladuse kontrolli.