Kui võtta aluseks konkreetselt lõppenud juulikuu andmed, selgub, et koroona vastu vaktsineeritud inimesed nakatuvad viirusega 4,2 korda väiksema tõenäosusega. Näiteks viimase ööpäevaga tuvastatud 244 positiivse testi saanud inimestest oli vaktsineerimata 75 protsenti, samal ajal kui vaktsineeritute osakaal ühiskonnast on alla poole.

"Haiglasse sattumisega ei ole nii täpseid hinnanguid, aga me oleme rahvusvaheliste publikatsioonide põhjal näinud, et see annab veel lisaks veel suurema riski vähenemise, nii et kokkuvõtteks ütleks, et vähemalt 15 korda on risk raskeks haiguseks vaktsineeritul väiksem kui mittevaktsineeritul," rääkis teadusnõukoja liige Krista Fischer.

Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin ütles, et nende haiglasse satuvad vaktsineeritud väga harva.

"Nende patsientide põhjal üksikud, kes meile on sattunud. On palju kaasuvaid haigusi, on eakamad, tarvitavad ravimeid erinevate haiguste vastu. On ka neid, kes on kahe doosiga vaktsineeritud, taaskord väga üksikuid või kellel pole teisest doosist piisav aeg möödas näiteks," selgitas Märtin.

Üleüldiselt räägivadki Eesti andmed vaktsineeritute ja nakatunute kohta Krista Fischeri sõnul sama juttu, mida muu maailma andmedki.

"Vaktsineeritusel on oma väga selge mõju nakatumise vähendamisel. Võiks öelda, et kõik vaktsiinid toimivad sama hästi. On isegi mõningaid arvamusi teadlaste seas, et Moderna vaktsiin on veel kõige parem, aga see vahe ei ole nii suur, et ta omaks mingit tähtsust," ütles Fischer.

Ta lisas, et tähtis on saada vaktsineeritud kahe doosiga, sest delta tüve puhul nakatuvad ühe doosiga vaktsineeritud poolteist korda väiksema tõenäosusega, kuid sealt on veel tükk maad minna kahe doosi kaitseni, mis keskmiselt tähendab üle viie korra väiksemat tõenäosust nakatuda.