Nakatumiskordaja on kõvasti langenud

{{1628506440000 | amCalendar}}
Täiendavad ohutusmeetmed võivad nakatumise levikut kontrolli alla hoida.
Täiendavad ohutusmeetmed võivad nakatumise levikut kontrolli alla hoida. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Nakatumiskordaja R on tugevalt langenud ning praegune viiruslik olukord meenutab mullust novembrikuud, ütleb matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer.

Kui mõni nädal tagasi käis nakatumiskordaja R ära 1,6 peal, siis nüüdseks on see langenud 1,1 ja 1,2 vahele, kinnitab Fischer.

"Eelmise nädala nakatumised olid üsna samal tasemel kui üleeelmisel, toimunud on väike kasv," iseloomustas ta.

Fischeri hinnangul on praegune viiruslik pilt analoogne mulluse novembriga, mil nakatumiskordaja langes samuti kiiresti 1,1 peale, kus seisis mõnda aega, kuni lõpuks tuli kiire tõus.

"Kas nüüd jätkub samamoodi, ei oska öelda," tunnistas Fischer.

Kuigi terviseamet prognoosis paar nädalat tagasi, et kui meetmeid tarvitusele ei võeta, jõuab olukord 2500 nakatumiseni nädalas, siis praegune trend seda võimalust enam ei peegelda.

"See stsenaarium oligi neil pandud tingimustega, et kui midagi ette ei võeta,  jätkub kasv samas tempos ja pikalt. Aga võeti ju midagi ette. Kas aitas nüüd see, et ühistranspordis mask ette pandi või tulid sõnumid, et on vaja ettevaatust, aga tundub, et alla see kasvutempo läks," ütles Fischer, kes usub, et mõju avaldasid nii sõnumid kui ka täiendavad ettevaatusabinõud koostöös.

Eestis siiski hakkasid nakatumised vähenema samal ajal, kui ühistranspordis maskikohustus kehtestati ja enne üritustele mahupiirangute rakendumist.

Fischer prognoosib, et ka edaspidi jätkub nii, nagu mullu novembris: nakatumiste kasv on küll aeglustunud, ent päris alla see ei lähe, vaid jääb aeglaselt edasi kasvama.

"Riskimaatriksi järgi ka suremuses on väga novembrisarnane pilt," lisas ta.

Siiski möönis Fischer, et kaks võimalust on veel: positiivse stsenaariumi korral hakkab nakatumine hoopis vaikselt vähenema, negatiivse korral aga läheb veel kiiremini üles kui mullu novembris. Samas lisas teadlane, et ta ei näe kummalegi alternatiivsele stsenaariumile head teaduslikku põhjendust, miks üks või teine võiks realiseeruda. Seetõttu jääb ta aeglase kasvutempo stsenaariumi juurde.

Seda toetab ka jätkuv vaktsineerimine, mille vastu huvi nakatumiste kasvuga kasvas. Möödunud nädalal tehti 38 801 vaktsiinidoosi, neist üle kahe kolmandiku (26 106) olid esimesed doosid. Nädal varem tehti esimesi doose 19 613.

Vähemalt ühe doosiga on nüüdseks vaktsineeritud 667 215 inimest, neist 580 140 vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Täiskasvanutest on vaktsineeritud 59,5 protsenti, kogu elanikkonnast 50,2 protsenti.

Sel nädalal on Eestisse saabumas 37 830 vaktsiinidoosi: 22 230 doosi Pfizer/BioNTechi ning 15 600 doosi Moderna vaktsiini Spikevax.

Euroopa riikides jätkub nakkustaseme langus

Suurbritannias hakkas aga nakatumistase vähenema pärast kõigi piirangute kaotamist. Nakatumised on vähenenud ka näiteks Hispaanias ja Portugalis.

Fischer on silma välisriikidel peal hoidnud ja toob esile, et esialgne järsk nakatumise vähenemine siiski mõne aja möödudes pidurdus.

"Toimub sama, mis meil, aga suuremal skaalal – esmalt oli kiire kasv, mis järsult pidurdus ja siis pidurdus ka langus. Ei ole nii, et kohe läheb nakatumine nulli seal," ütles Fischer.

Suurbritannias peab ta nakatumiste arvu vähenemise põhjuseks koolivaheaja algust, millega langesid ära lastevahelised kontaktid. Lisaks läksid paljud lapsevanemad puhkusele koolivaheaja alates, mistõttu vähenesid ka nakatumised tööpostil.

"Hospitaliseerimine väga palju alla ei läinudki, just nakatumine läks," tõi Fischer Suurbritannia puhul esile.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: