Gaasi hinnad jäävad kõrgeks vähemalt suveni

Eesti Gaas
Eesti Gaas Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Gaasi hind on maailmaturul viimase poolaasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Kui Eesti Gaas loodab hindade langust järgmise aasta suveks, siis tegelikult ei pruugi nii minna. Kõrge elektri- ja saastekvootide hinna keskkonnas ja LNG tõttu maailmaturukaubaks muutunud gaasi hindade kujunemist on keerukas lõplikult prognoosida.

Eestis müüdava gaasi sisseostuhind oli pikalt seotud naftahinnaga, kuid aastaid enam mitte. Gaas on maailmaturu kaup. Suur osa gaasist liigub mööda torusid, kuid veeldatud maagaasi (LNG) infrastruktuuri areng on kaasa toonud hindade ühtlustumist üle maailma. Kujundlikult seal kus gaasi eest ollakse valmis rohkem maksma, sinna ka laevad LNG-ga seilavad. Näiteks Leedu rentis 2014. aastal ujuva LNG-terminali "Independence", eesmärgiga vähendada gaasisõltuvust Venemaast.

Euroopas kujuneb gaasi hind peamiselt arvestades Hollandi TTF kauplemiskeskkonna hinda. Nii ka Eestis. Hollandi gaasibörsi hinnale lisatakse koefitsient ja sellest saab gaasi sisseostuhind.

Koroonakriis vähendas kõigi energiakandjate tarbimist üle terve maailma. Kui aasta tagasi suvel langes gaasi hind TTF börsil rekordmadalale tasemele, makstes näiteks aasta tagasi augustis alla kaheksa euro megavatt-tunni gaasi eest, on praegu hind üle 40 euro megavatt-tunni gaasi eest.

Kõigi energiakandjate hinnad on viimase aasta jooksul taastunud. Brenti toornafta hind on jõudnud umbes 40 dollari juurest möödunud aasta augustis barreli kohta umbes 70 dollari juurde. Nord Pool Spot elektribörsil oli arvutatud keskmine ehk süsteemihind möödunud aasta juulis 2,35 eurot megavatt-tunni kohta ja selle aasta juulis 53,99 eurot megavatt-tunni kohta.

Energiakandjad on mingi piirini üksteist asendavad. Kivisütt põletavaid elektrijaamu on võimalik muuta ja on ka palju muudetud lisaks gaasi kasutama. Olukorras kus Euroopas saastekvoodi hind on sellel aastal tõusnud rekordtasemele, ületades 50 euro tonni kohta, on oluliselt puhtamalt põleva gaasi järgi nõudlus kasvamas.

Gaasimüüja Jetgas juhatuse liige Janek Parkman ütleb, et nii mitmeski kohas on võimalik kivisütt, masuuti ja diislit edukalt asendada puhtamalt põleva gaasiga. "Kindlasti on sellel ju suur mõju. Lisaks kogu Saksamaa energiareform, kus ka tuumajaamad asendatakse gaasiga suures osas. Sellel on kindlasti mõju, aga kui palju protsendipunkte sellel konkreetsel aspektil hinnas sisaldub, seda ma ei oska öelda."

Kolm hinda liiguvad koos – kivisöe, gaasi ja CO2 kvoodi hind, rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. "See kolmik on omavahel üsna selges suhtes siin Euroopa turul. Gaas ja süsi on ikkagi üksteist asendavad kütused elektri tootmisel ja sõltuvalt CO2 hinnast kasutatakse üht või teist - kui on võimalik valida. Ja paljudel elektritootjatel on valida."

"Kogu kliimapoliitika eesmärk on ju ära kasutada vähem CO2 emiteerivaid kütuseid ja süsi emiteerib rohkem, kui gaas. Kliimapoliitika töötab nii nagu vaja on, ta peakski tegema seda, et ühel hetkel paneb söelaadsete toodetega kütvad elektrijaamad kinni ja asendab rohkem gaasiga. Ja ühel hetkel ei ole ka ilmselt gaasist enam mõistlik turul elektrit toota, kui on mingid muud veel paremad allikad olemas," rääkis Kaasik.

Lisaks ülejäänud energiahindade tõusuga koos liikumisele, võib gaasi hinnatõusul veel muid põhjuseid olla.

Kaasik toob välja veel probleemid tarnetes, Aasias gaasitarbimise taastumise ja kasvu kuid ka võrdlemisi külma talve, millega seoses gaasimahutid on tühjenenud ning mida ei ole olnud võimalik ka tavapärases mahus suvel täita.

Siiski näiteks Balti regiooni peamine maaalune gaasimahuti Inčukalnsis Lätis, on sealse võrguhalduri Connexuse andmetel üsnagi jõudsasti täitumas. Oktoobri keskpaigani, millal mahuti täiteperiood lõppeb, on veel kaks kuud aega, kuid enamik mahutist on täis.

Tulevik on ebaselge

Eesti Gaasi juhatuse liige prognoosis, et gaasi hind peaks hiljemalt järgmisel aastal langema hakkama.

"Gaasi hind lõpuks on sesoonne. Reeglina on ta suvel odavam ja talvel kallim. Lihtsalt juba nii-öelda füüsika ökonoomika tõttu," rääkis Kaasik. "Sa pead müüma kallimalt talvel, et saada suvel sisse pandud gaasiraha pluss mahuti raha tagasi."

"On küll väga harva erandeid, et turg on pea peale pööratud, aga reeglina on ta talvel kallim, suvel odavam. Seetõttu võiks eeldada, et kevadel, on see siis märts, aprill, mai, gaasi hind peaks minema tänasest tasemest allapoole. Isegi siis, kui see talv on olnud suhteliselt külm," ütles Kaasik.

Gaasi hind Hollandi TTF gaasibörsil on praegu umbes 40 eurot megavatt-tunni gaasi kohta. Tänased tulevikutehingute hinnad on umbes samas hinnaklassis läbi järgmise aasta esimese kvartali. Tuleva aasta suveks võiksid tulevikutehingute kohaselt hinnad langeda alla 30 euro megavtt-tunni gaasi kohta.

Aga kas ka reaalselt nii läheb, täie kindlusega ei saa keegi öelda.

"See on miljoni dollari küsimus. Ma alustan oma päeva ja lõpetan sellega, et vaatan mingisuguseid erinevaid prognoose, aga lõpuks need ei anna mingit põhjapidavat vastust või kindlust," ütles Janek Parkman Jetgasist.

"Gaasil on neid tegureid nii kohutavalt palju. On sellised lokaalsemad ja on globaalsemalt nii nagu igal commodity'l [toormel]. Taanlased panid oma Groningeni suure maardla kinni, täpsemalt piirasid selle kasutust, kohe nõksakas käis. Ja see on ainult üks maardla tuhandetest," lisas Parkman.

Üks asi, mis võiks gaasihinda langetada, on Vene-Saksa torujuhtme Nord Stream 2 täismahus töölehakkamine selle aasta teises pooles.

"Euroopas endiselt nõudlus ületab pakkumist ja siia tekib uus toru juurde, kus seda gaasi vähemalt teoreetiliselt võib voolata," ütles Kaasik. "See võib paremat tasakaalu siia turule tuua ja hinnasurvet vähendada."

On ka kahtluseid, et kuniks Nord Stream 2 valmib, ei soovi Venemaa läbi näiteks Ukraina liialt suures mahus gaasi läbi saata. "No see on üks teooria, millest räägitakse jah, et Venemaa just nagu sihilikult hoiab kraane kuidagi poolsuletuna. Aga ma ei oska, et hinnata palju seal nagu ta on. Aga selle selleteemalisi lugusid on mitmeid," märkis Parkmann.

Jetgas, mille kliendid on rohkelt gaasi tarvitavad ettevõtted, gaasi hinna kasvust kliente otseselt kaotada ei karda. Kui ettevõte on rajatud gaasi kasutama, siis ei ole lihtsalt alternatiive.

"Kui sul tehas töötab gaasiga, siis ta töötab gaasiga. Et kui sa oled piimatööstus ja pastöriseerid piima auruga, mis toodetakse gaasist, siis ta toodetakse gaasist," ütles Parkmann. "Aga tõsi on see, et uued liitujad kindlasti mõtlevad kaks korda, enne kui nad selle liigutuse teevad."

Eesti Gaas, millel on ka lisaks kodutarbijad, kes gaasiga kütavad, ka suurt tarbimismahu vähenemist oma klientide hulgas ei näe. "Minu tunne on see, et selleks peaks gaas ikka oluliselt kallim olema," rääkis Margus Kaasik.

Gaasiga näiteks eramaja kütval kliendil oleks kõige hõlpsam küttesüsteemiga liita õhk-vesi soojuspump. "Kui täna elektri hind on koos võrgutasudega 150-200 eurot megavatt-tund, jagame selle 150-200 eurot megavatt-tund kasuteguriga 2,5, me ikkagi lõpuks jääme suhteliselt kõrge gaasihinna juurde. Ikkagi 60-80 eurot megavatt-tund," rääkis Kaasik.

"Sellest tasemest me oleme suhteliselt kaugel. Lisaks teed sa kulutused soojuspumbale, see tuleb installeerida ja muud kulud. Mitmed tuhanded eurod juba läheks sinna sisse. Ega ta veel väga atraktiivne variant nendele ei ole, kes gaasiga kütavad," ütles Kaasik.

Kui suuremad gaasitarbijad ostavad niikuinii gaasi reeglina börsihinnaga, siis kodutarbijatele tõstis Eesti Gaas septembrist hindu keskmiselt 51 protsenti. Kuniks gaasi maailmaturuhind ei lange, peavad näiteks gaasiga kütjad arvestama senisest märgatavalt kõrgemate arvetega kütteperioodil.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: