Viimasel ajal elektriarveid maksnud inimesi on ehmatanud võrreldes eelmise suvega pea kaks korda kõrgem hind. Kõrgeimad elektrihinnad ulatuvad üle 100 euro megavatt-tunni kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna tehnikaülikooli SMAGRINET projektijuhi Karl Kulli sõnul tuleneb see muutuvatest ilmastikutingimustest.

"Selline hindade kõikumine on tingitud sellisest nii-öelda ühiskondlikust kokkuleppest või ühiskondlikust soovist, kus me sõltume aina rohkem teatud määral loodusest - tuulest, päikesest, hüdroenergiast. Paratamatult, kui mõnda nendest ei ole ja mõni nendest odavatest tootmisüksustest ei ole võimelised tootma sellel hetkel, siis toodavad sellised tootmisüksused, mis on kallid," selgitas ta.

Selle aasta märtsist aprillini kasvas Eesti keskmine elektrihind 40 euro võrra. Juulikuu hind, 83,78 eurot megavatt-tunni kohta, on Eesti Energia sõnul kõrgeim alates elektrituru avanemisest. 2020. aasta juulis oli hind pea kaks korda madalam.

Fermi Elektri tehnoloogiajuhi Marti Jeltsovi sõnul tuleb inimestel kõrgema hinnaga harjuda, kuid ta soovitab jälgida, millal seadmeid kasutada.

"Jätkuvalt on hinnaerinevus öösel ja päeval olemas, kui öösiti on nüüd kallim nagu ma mainisin, siis päeval on veel kallim. Tasub siiski oma tarbimist võimaluste piires siiski ühtlustada, et jaotada. Eriti, kui inimesed laevad elektriautosid või on neil põrandakütted," rääkis ta.

Kulli sõnul on samad hinnad ka meie lähiriikides. "Me osaleme sellel Nord Pool Spot turul kõik ühiselt. Kui ikkagi nõudlus on igal pool suur, siis elektrihind läheb aina rohkem üles. Ega see ei ole mingisugune saladus, et seda turgu väga palju dikteerib see, kui palju või kui kõrge on Norra hüdro tase," rääkis Kull.

Eesti Energia teatas, et kõrgema elektrihinna püsimist eeldavad nad kevadeni. Lisaks tõi ettevõte välja, et börsihinna kõikumine mõjutab neid, kes on valinud endale börsipaketi. Fikseeritud hinnaga paketi kasutajaid see ei puuduta.