Valitsus tahab, et erasektor kehtestaks ise viiruse tõrjeks meetmed

{{1628740560000 | amCalendar}}
Inimesed kaubanduskeskuses.
Inimesed kaubanduskeskuses. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Kaja Kallas leiab, et erasektor peaks kehtestama ise viiruse tõrje meetmed, sest nii saab vältida riigi poolt karme piiranguid.

Koroonaviiruse ohutaseme mõistmise lihtsustamiseks on kasutusel nelja värviga, rohelisest punaseni, süsteem. Iga tasemega kaasnevad järjest rangemad soovitused.

Täna kehtiva kõrge riski taseme järgi peaks näiteks avalikes siseruumides kandma maski, vältima rahvarohkeid ruume ja eelistama kodust töötamist. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp selgitas, et riskitasemed on mõeldud, et anda inimestele lihtne ülevaade olukorrast. Valitsus ja amet kasutavad otsuste tegemisel täpsemaid mõõdikuid.

"Kõik need piirangud, mis meil täna on, ei sõltu otseselt nendest riskitasemetest. Loomulikult vaadatakse iga piirang eraldiseisvalt üle. See kõik on läbimõeldud mitte lihtsalt ühe malli järgi paika pandud. Seal taga on ikka läbirääkimised ja kaalumised," rääkis Sepp.

Tabel, mille järgi ohutase selgub, võtab arvesse nädala kohta keskmise päevase surmajuhtumite ja nakatumiste arvu. Vastavalt ohutasemele on koostatud erinevates kohtades käitumiseks juhised. Näiteks peaksid täna poed nõudma maski kandmist. Peaminister Kaja Kallas kohtus erinevate sektorite huvisid koondavate liitudega, et arutada kuidas neid juhiseid jõustada.

"Võrreldes kevadega on tulnud vaktsineerimistõendid ja seetõttu need juhised vajavad muutmist. Leppisimegi kokku, et nädala aja jooksul käiakse need uuesti üle. Omalt poolt saame kooskõlastada erinevad visuaalid, et sõnumid oleksid selged ja inimestele oleks arusaadav kuidas nad ühes või teises olukorras peavad käituma."

Peaminister selgitas, et eesmärgiks on, et erasektor kehtestab ise viiruse tõrjeks meetmed. Nii saab vältida riigi poolt karme piiranguid.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütles, et kui kevadel juhistes kokku lepiti, jäi tegemata koordineerimise plaan. Nüüd tulebki uuesti üle rääkida, et kõik saaksid ühte moodi aru näiteks, kus peaks nõudma maski.

"Kui see on kontrollitud keskkond ehk siis sisenemisel kontrollitakse kas inimene on vaktsineeritud või kui ta on hiljuti andnud testi, et ta ei ole koroona positiivne, siis kas sellisel juhul on maski nõudmine põhjendatud või võib olla mitte. Kontrollimata keskkonnad, milleks on ühistransport ja ka kaubanduskeskused, kus teste ei tehta ja ei hakata ka tegema, vaktsineerimistõendeid samuti ei hakata kontrollima, et kas sellistes keskkondades oleks alternatiiv maski kandmine? Milles me peame jõudma ühtsele nägemusele on, mida nõuda vaktsineeritud inimestelt. Kas ka nemad peavad maski kandma ja kui peavad, siis miks."

Peale maskide arutatakse veel toidu kaasamüüki, nõudeid ürituste korraldamisel ja muid võimalike meetmeid. Peil lisas, et seni pole kevadel tehtud eneseregulatsiooni plaani tõsiselt proovitud jõustada. Kui nüüd ka ei õnnestu, on järjekordsed valitsuse piirangud paratamatud.

ETV saade "Ringvaade suvel" uuris, milleks ettevõtted valmis on ja mida rahvas koroonapasside kontrollimisest arvab. Näiteks kohvik Komeet ei küsi klientidelt koroonatõendit, vaid jälgib kohviku täituvust. Spordiklubi MyFitness aga jälgib osades klubides täituvuspiiranguid ja kolmes klubis kontrollib koroonapassi.

 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: