Päästeamet Tartu plahvatusest: päästjate töösse on oht sisse kirjutatud
Päästeameti vastutav korrapidaja Meelis Mesi ütles neljapäeval Tartus kortermajas toimunud plahvatust ning päästjate, politseinike ja kiirabitöötaja viga saamist kommenteerides "Aktuaalsele kaamerale", et päästjate töösse on oht sisse kirjutatud, kuid seekord läks see paraku ka täide.
Kuidas on operatiivtöötajatel sellisele sündmusele ette nähtud reageerida, kui on info, et korterist tuleb gaasilõhna?
See reageering oli tavapärane ehk kõik operatiivjõud, kes saavad aidata kodanikku, kes võib seal sees olla, reageerisid ka antud juhul - nii kiirabi, pääste kui ka politsei.
Aga see olukord, kus on trepikojas korraga mitu päästetöötajat, kiirabitöötajad, politseinikud?
Põhjus on selles, et võimalikult kiiresti, kui on suudetud siseneda, saaks seda inimest aidata, kes seal sees on.
Kas selles ohtu iseenesest ei ole? Kui seal tõesti, nagu hetkel toimus ka plahvatus, kas siis sellistel puhkudel oht on sinna sisse kirjutatud?
Päästetöötajate töös on alati oht sisse kirjutatud. See risk jääb iga sündmusega. Lihtsalt antud juhul ta kahjuks osutus tõeks.
Kuidas peavad käituma inimesed, kui tunnevad trepikojas või kõrvalkorterist tulevat gaasilõhna? Jääma koju, helistama 112, lahkuma?
Kui on võimalik keskkonnast, kus on gaasilõhna tunda, lahkuda, siis see on esimene soovitus. Ja kindlasti helistada esimesel võimalusel 112, et tuleks pädev abi appi.
Milline on Eestis gaasiseadmete olukord? Milline on üldpilt?
Gaasiseadmeid inimesed kasutavad ja neid sündmusi kahjuks aeg-ajalt ikka esineb, aga õnneks mitte nii raskete tagajärgedega nagu antud sündmus.
Mida korteriühistud praeguses olukorras tegema peaksid?
Ma arvan, et on mõistlik üle kontrollida, kutsuda eksperdid, kes vaatavad üle gaasiseadmed ja nende kasutamise reeglid, et oleks võimalikult ohutu gaasiseadmete kasutamine.
Toimetaja: Merili Nael