Valitsus otsustab eelarvekärbete üle septembris
Kevadel heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia kohaselt peaks tuleva aasta riigieelarvest kärpima 60 miljonit eurot. Oodatust paremad maksulaekumised on tõstnud lootuse, et kärped siiski eelarvesse sisse ei jõua, rahandusministeeriumi teatel sõltub kõik septembris avaldatavast majandusprognoosist.
Põhiseaduse järgi tuleb riigieelarves kokku leppida septembri lõpuks, eelarveseaduse kohaselt peab aga valitsus kiitma kevadel eelarvestrateegia kõrval heaks ka riigieelarve eelnõu. Tava kohaselt peetakse eelnõu üle kõnelusi veel sügisel enne eelarve riigikogule esitamist.
Eelarve kõige olulisem sisend on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mida ministeerium plaanib esitleda 9. septembril.
ERR-ile teadaolevalt algavad eelarvekõnelused valitsuskoalitsioonis 7. septembril.
Seniste andmete kohaselt on tänavune maksulaekumine olnud oodatust suurem ja majandusolukord prognoositust parem. Eelarve koostamisel lähtub valitsus ka struktuursest eelarvepositsioonist, mis aga ei pruugi algselt oodatust parem olla.
"Struktuurne eelarvepositsioon võtab kulude ja tulude vahe kõrval arvesse ka majanduse tsüklilist seisu. Selle arvestamisel on oluline näitaja SKP lõhe ehk tegeliku sisemajanduse koguprodukti erinevus majanduse potentsiaalist," rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Märt Belkin.
Kui majanduse maht on kasvanud üle selle potentsiaalse taseme, tuleb kulude kasvu hoida kontrolli all ja koostada eelarve nominaalses ülejäägis. Negatiivse toodangulõhe puhul tuleks struktuurses tasakaalus majandust elavdada ja lasta eelarve nominaalsesse puudujääki.
"Kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium, et SKP lõhe on nii sel kui tuleval aastal negatiivne ehk majanduse maht jääb potentsiaalsele tasemele alla. Kui tegelik majandusolukord on arvatust oluliselt parem, on seetõttu võimalik, et ka SKP lõhe sulgub oodatust kiiremini ning seetõttu ei pruugi ka võimalikud oodatust suuremad maksulaekumised tähendada struktuurse positsiooni paranemist," rääkis ministeeriumi pressiesindaja.
Poliitikud on kärbete tuleviku teemal aga napisõnalised.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare (KE) sõnul on prognoosi teadmata vara öelda, kas plaanitud kärbetest on võimalik loobuda.
"Lootus on ju alati. Keskerakond on alati seda meelt olnud, et kärpeid ei tule teha joonlauaga, vaid targalt," rääkis Erki Savisaar.
"See pall on valitsuse laual, riigikogu hakkab arutama, kui see meie lauale jõuab," sõnas Savisaar.
Toimetaja: Barbara Oja