Pentus-Rosimannus märkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et majandust on hoolimata koroonaajast edasi viinud ettevõtjad.

"Põhjuseid on siin ilmselt eelkõige mõistlik otsida või näha nii selles, et Eestis on olnud majandust pärssivad piirangud võrreldes mitmete teiste riikide ja ülejäänud maailmaga mitte nii karmid. See tähendab, et ettevõtjatel on olnud võimalus hoolimata kriisist oma tegevusega ikkagi jätkata, nad on kohanenud väga kiiresti. Teine põhjus kindlasti on see, et valitsuse otsused suunata väga täpselt sihitud ja lühiajaline tugi sinna, kus seda kõige rohkem oodati, on läinud õigesse kohta ja asja ette," rääkis minister.

Ta tõdes, et kuigi Eesti on majanduskriisist võrreldes hulga teiste riikidega kiiremini taastunud, on taastumine olnud mitmepalgeline. See tähendab, et jätkuvalt on sektoreid - majutus-, toitlustus- ja kultuurisektor -, mis ei ole taastunud kriisieelsele tasemele.

"Tervikuna tuleb kindlasti öelda seda, et see kriis ei ole selles mõttes raisku läinud. Meie majandus, meie ettevõtlus, ettevõtjad on muutunud palju tootlikumaks," lisas Pentus-Rosimannus.

Opositsioon kutsub suurema majanduskasvu ootuses valitsust üles loobuma kärpeplaanist, millest kevadel teada anti. Rahandusministri sõnul on võimalik kärpeplaane veidi tagasi tõmmata.

"Majanduskasv annab meile kindlasti võimaluse leevendada kokkuhoiuülesannet kõige tundlikumates valdkondades. See puudutab eelkõige siseturvalisust, aga puudutab ka näiteks sotsiaalvaldkonda. Ma arvan, et see on mõistlik teha, kui selleks võimalus on," sõnas ta.

"Aga teise külje pealt, suures pildis tuleb riigireformimisega edasi minna ja ka praegu meie riigieelarve, riigirahandus hoolimata 9,5-protsendilisest kasvust on ju jätkuvalt puudujäägis suurusjärguga miljard eurot. Nii et selleks, et me sealt välja jõuaksime, loomulikult tuleb võtta selline iseenesestmõistetav hoiak, et riigi kulutused, maksumaksja raha kasutamine tuleb pidevalt üle vaadata ja kontrolli all hoida," lisas minister.

"Esimeses stuudios" kordas Pentus-Rosimannus, et riigisektori kokkuhoiuga minnakse kindlasti edasi.

"Riigireformist oleme rääkinud kevadest alates selle valitsusega. See, et riigi kulutused peavad kontrolli all olema, tulevad kontrolli alla saada, peaks olema iseenesestmõistetav suhtumine kõigis ministeeriumites ja valitsemisalades. Samamoodi kokkuhoiukohti, seniste poliitikate ülevaatamist, otsustamist, kus võib-olla aastakümneid tagasi tehtud otsused ei ole enam kõige asjakohasemad maksumaksja raha kasutamise mõttes, seda tuleb teha kõigis valdkondades ja sellega me läheme kindlasti edasi," selgitas ta.

Minister lisas, et kõik valitsemisalad on pidanud tegema tõsist tööd, et leida kohti, kus reformida ja kokku hoida.

Päästjate ja õpetajate palk tõuseb

Pentus-Rosimannuse sõnul küll riigieelarve läbirääkimised alles algavad, kuid valitsus püüab leida võimalust tõsta siseturvalisuse, eelkõige päästjate, samuti õpetajate palku. "Kui me vaatame keskmise palga kasvu, siis vastasel korral see vahe muutub lihtsalt sedavõrd kriitiliseks, et seda on hiljem väga raske tasa teha," ütles ta.

Pentus-Rosimannus rääkis sama ka "Esimeses stuudios". Saatejuht soovis teada, kui palju kavatseb valitsus näiteks päästjate palku tõsta, kuid konkreetset vastust minister ei andnud.

"Palgamure on see, millele soovin lahendust leida. Mis mahus see täpselt võimalik on, kui palju euro täpsusega näiteks õpetajate või päästjate palk kasvab, seda on võimalik öelda siis, kui kõik need kokkulepped on sõlmitud," sõnas Pentus-Rosimannus.

"Ma olen ka eelarve tegemisega varem kokku puutunud nii palju, et vältida sellele libedale teele minemist, et väga detailselt praegu, kui eelarve kokkupanek alles algab, numbreid juba meedia vahendusel kuidagi välja käia. Aga me tõesti otsime võimalusi, et just keskmise palga suhet silmas pidades nii päästjate kui ka õpetajate palgamure leevendust saaks," rääkis ta.

Pentus-Rosimannus märkis, et näiteks õpetajate palga üks probleemidest on see, et eelmine valitsus otsustas jätta sel aastal nende palga muutmata ja selle tõttu jääb õpetajate palk keskmisele alla. Minister lisas, et eelmise valitsuse otsuse tõttu on praegusel valitsuses on vaja leida õpetajate palgatõusuks selle võrra suurem summa.