Jõks: valitsuse üldkorralduses on küsitavusi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Allar Jõks Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Vandeadvokaat Allar Jõks ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et valitsuse värskelt kehtestatud üldkorralduses piirangute kehtestamiseks on palju küsitavusi.

Valitsuse korraldus on taas kord üldkorraldus. Olete seda varem kritiseerinud, nüüd see praktika jätkub, mis te arvate sellest?

Vabariigi valitsuse üldkorraldusega piirangute kehtestamine on küsitav sellepärast, et see ei taga selle korralduse põhjalikku ja kvaliteetset õiguslikku kontrolli.

Miks ta siis ei taga?

Sellepärast et üldkorralduse vaidlustamine toob positiivseid tulemusi ainult sellele inimesele, kes on selle vaidlustanud. Ehk kui mina näiteks selle maski kandmise kohustuse homme kohtus vaidlustan ja võidan, siis mina ei pea maski kandma, aga teie peate maski edasi kandma.

Ka õiguskantsler saab vaid anda soovituse kohtusse minna!?

Jah. Õiguskantsler ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet nende piirangute üle, kuna need on tehtud üldkorraldusega ja on ju teada, et üldkorraldus võiks olla õigustatud siis, kui see puudutab teatud piirkondi, teatud piiritletud isikuid, näiteks siin Rotermanni väljakul asuvaid kohvikuid. Aga kui piirang käib kõigi eestimaalaste kohta, siis selle üldkorralduse kehtestamine on väga küsitav.

Kas see korraldus on arusaadav ja korrektselt koostatud dokument?

Selle üldkorralduse põhjendustes on väga palju küsitavusi. Ma loodan, et inimesed pöörduvad kohtusse ja siis saab selgeks, kas kõik need piirangud on põhjendatud või mitte. Sellise korralduse ainsa õigustusena näen seda, et see võibolla innustab inimesi rohkem vaktsineerima. Selle korralduse keeleline mõistmine juristile on hoomatav, aga mittejuristil võib olla väga raske aru saada, mis on siis talle lubatud ja mis mitte, sest see keel on raskesti mõistetav ja seal üks viide ajab teist viidet taga. See nõuab tavalisel inimesel tõsist teadustööd, et nende piirangute iseloomust aru saada.

Üks puudus on ka see, et kui varem on erinevaid piiranguid õigustatud sellega, et teadusnõukoda soovitas, siis ma võin eksida, aga see on üks esimesi vabariigi valitsuse korraldusi, mille seletuskirjas ei ole mitte ühtegi viidet sellele, et teadusnõukoda soovitas. Ja ma vaatasin teadusnõukoja soovitusi, teadusnõukoda ei soovitanud maskisundi, vaid ütles, et see võiks olla soovituslik. Ja üks puudus on ka see, et tegelikult üleminekuaeg vanadelt piirangutelt uutele on väga lühike.

Kuidas te advokaadina hindate selle korralduse vaidlustamise perspektiive?

Seda peab igaüks ise otsustama, sest selge on see, et seal küsitavusi on. Aga see, kas piirangud on õigusvastased või mitte, saab öelda ainult kohus. Seni kuni kohus ei ole tunnistanud kehtestuks, tuleb neid täita, sõltumata sellest, kas need meile meeldivad või mitte. Aga sellest valitsuse korralduse keelest ma lugesin sellist väsimust ja tüdimust. Neid korraldusi tehakse, copy/paste võetakse eelmistest korraldustest. Ja selle asemel, et hakata mõtlema, et meil juba läheb kolmas laine ja me tegelikult ei ole kaugemale jõudnud sellest, et me rakendame neid piiranguid, mida paljudes riikides enam mõistlikuks ei peeta.

Ma tuletan meelde, et Taani juba paar nädalat tagasi otsustas, et avalikes kohtades maski kandmine ei ole põhjendatud. Selle asemel võiks, nagu ka täna Postimehes rektor Toomas Asser on väga selgelt öelnud, et tegelikult võiks põhjendamatute piirangutega rapsimise nüüd ära lõpetada ja keskenduda nendele tegevustele, mis tegelikult kasu toovad, eelkõige vaktsineerimise korraldamine koos sellega kaasnevate alternatiivsete meetmetega.

Kas nende piirangute kehtestamine on üldse administratiivselt või ka politsei ressursi kasutamise koha pealt mõistlik? Kas on üldse realistlik, et neid täitma hakatakse?

Selliste piirangute kehtestamine nõuab tegelikult meeletut haldusressurssi, et nendest kinnipidamist järgida. Ja tegelikult tuleb küsida, kas see ressursi kulu sinna on põhjendatud või mitte. Ja mida sellised piirangud kaasa toovad, mille põhjendatuses on võimalik kahelda. See toob kaasa selle, et õigusteadlikkus, õiguskuulekus oluliselt langeb.

Kas vaktsiinipass on seaduslik dokument?

Kindlasti tal ei ole kehtiva seadusega antud mingisugust eraldi õiguslikku tähendust, aga selge on see, et ta võimaldab teatud avalikke teenuseid tarbida ja see iseenesest ei ole ju paha, kui see võimaldab vältida erinevate asutuste, ürituste kinni panemist või keelamist.

Kuidas hindate maskikohustuse reguleeritust uues korralduses?

Küsimus on, miks vaktsineeritud inimesed peavad kandma maski. Ainuke põhjendus paistis olevat see, et siis nad kaitseks vaktsineerimata inimesi. Selline põhjendus maski kandmiseks on väga küsitav ja on üleüldse kaheldav, kas selline piirang sellisel kujul vaktsineeritud inimestele on üldse proportsionaalne, arvestades, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on viimaste andmete järgi neli korda väiksem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: