Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tuleb praeguse kiire majanduskasvu puhul silmas pidada, et selle taga on peamiselt eelmise aasta väga madal võrdlusperiood, mil Eestis oli koroonakriisist tingitud eriolukord.

"Valdav osa majanduskasvust tuli ettevõtlussektorist, mis on pärast eriolukorra lõppu jõudmas tagasi varasemale rajale. Märkimisväärne on ka see, et majanduskasv oli võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 4,7 protsenti," täpsustas Müürsepp.

Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Majandusele andis hoogu juurde ka info ja side tegevusala.

Kaubandus hoogustus samuti, kogu eelneva aasta jooksul kasvu näidanud finantssektor jäi aga aasta varasemaga samale tasemele.

Koroonapiirangutest tugevalt mõjutatud majutuse ja toitlustuse valdkond näitas küll kiiret kasvu, kuid kriisieelsest tasemest jäi tegevusala veel tublisti maha.

Energeetika oli ainsaks majandust märgatavalt aeglustavaks tegevusalaks ja selle põhjused peituvad suvel toimunud kiires hinnakasvus.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos ehk 12,5 protsenti. Hästi läks kõigil tarbimisgruppidel, kuid eelkõige kasvasid kiirelt kulutused transpordile, riietele ja jalatsitele, vabale ajale ja meelelahutusele ning hotellidele ja restoranidele.

Maksulaekumine oli samuti hea, seda vedasid eelkõige käibemaksu ja aktsiiside laekumise suurenemine.

Investeeringud jõudsid koroonaeelsele tasemele ja hõlmasid peaaegu kõiki sektoreid ning põhivaraliike. Peamiselt paistis silma investeeringute kasv transpordivahenditesse, masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Vaid investeeringud eluruumidesse näitasid mõningast tagasiminekut.

Väliskaubandus jätkas uute tippude püüdmist, kui eksport kasvas 32,3 ja import 54,9 protsenti. Enim panustasid sellesse puittoodete ja töödeldud puidu, arvuti- ja elektroonikatoodete ning mootorsõidukite kaubavahetus. Teenuste poolelt suurenes arvutiteenuste kõrval taas nii äri- ja reisiteenuste kui ka transporditeenuste ost ning müük.

Võrreldes esimese kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,3 ja võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga 13,9 protsenti.

Eesti majanduskasv oli EL-i keskmine

Eesti teise kvartali majanduskasv oli Euroopa Liidu riikide hulgas keskmisel tasemel.

Statistikaameti esitatud andmete kohaselt oli EL-i keskmine SKP kasv teises kvartalis pisut üle 13 protsendi. Vähemalt seitsme riigi majanduskasv oli sellest kõrgem nagu ka euroala riikide keskmine.

"Eesti majanduskasv oli teises kvartalis Euroopa Liidu keskmine. Suurema majanduslangusega riikides oli ka tõus suurem," ütles statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

Kõige suurem oli majanduskasv teises kvartalis Hispaanias ja Prantsusmaal, kus see jäi 18 ja 20 protsendi vahele. Keskmisest kõrge oli majanduskav ka Ungaris, Itaalias, Portugalis, Belgias, Rumeenias.

Keskmisest madalam oli teise kvartali majanduskasv Küprosel, Austrias, Poolas, Slovakkias, Lätis, Hollandis, Bulgaarias, Rootsis, Saksamaal, Leedus, Taanis, Tšehhis ja  Soomes. Ülejäänud EL-i riikide andmeid statistikaametil ei olnud.