Kiire majanduskasv ei pruugi valitsust eelarvekärpest päästa
Ehkki meie majandusel läheb isegi ootamatult hästi, ei pruugi see tähendada, et järgmise aasta eelarvet kokku pannes saavad poliitikud priisata. Struktuurset tasakaalu sihtides võib kiire majanduskasv sundida hoopis vähem kulutama.
Selliseid majanduskasvunumbreid nagu tänavu teises kvartalis pole me näinud nullindate majandusbuumist saati. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ütles, et vähemalt osalt on ilusad numbrid tingitud eelmise aasta väga nigelast teisest kvartalist.
"Aga väga paljud majandusnäitajad on juba üle 2019. aasta. Siin on erisusi. Eks tööpuuduse näitaja võib-olla on veidi kõrgem, aga palgakasv samas on väga kiire olnud. Paljudel sektoritel läheb paremini kui kunagi varem. Ehk tervikuna majandus liigub ikkagi heas tempos," rääkis Kirsipuu.
9. septembril tutvustab rahandusministeerium majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Ka teisipäeval avaldatud numbrid (teise kvartali SKP kasvas aastaga rekordilised 12,9 protsenti) mängivad seal olulist rolli. Juba on mõned ministrid avaldanud lootust, et võib-olla õnnestub neil pääseda kevadel pea kohale riputatud kärpekirvest, sest milleks kärpida, kui majandus kosub. Sven Kirsipuu sõnul see rehkendus nii lihtne pole.
"Kindlasti tuleb arvestada seda, et ettevaatavalt kiiremast majanduskasvust tulenevalt kasvavad ka kulud oodatust kiiremini. Näiteks pensionitõus järgmisel aastal on tõenäoliselt oodatust suurem, sest sotsiaalmaksu on rohkem laekunud," selgitas Kirsipuu.
"Kiirema palgatõusu tõttu kasvavad ka mitmed teised sotsiaaltoetused, näiteks vanemahüvitis, oodatust kiiremini. Kui meil on jätkuvalt eesmärk näiteks teadus- ja arendustegevuse kulud hoida ühe protsendi peal SKP-st, siis see tähendab lisaraha. Kaitsekulude puhul tekib samasugune küsimus."
Siiski, tõenäoliselt aitab kiirem majanduskasv kaasa suurele eesmärgile jõuda lõpuks riigieelarvega nominaalsesse tasakaalu. Aga see on ainult pool ülesandest. Tulude-kulude tasakaalust vaat et olulisem on rahandusinimeste jaoks eelarve struktuurne tasakaal.
"Mis lihtsustatult ütleb seda, et kui majanduses läheb paremini, kui majanduskasv on kiirem, siis ongi lubatud vähem kulutada, selleks, et see majanduskasv ei kuumendaks majandust üle."
Seda, kui suuri numbreid saavad poliitikud eelarvesse kirjutada, näitab täpsemalt sügisene majandusprognoos. Aga suurt priiskamist ilmselt oodata ei ole. Ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja ministri asetäitja Maris Lauri on seni öelnud, et kärpimisest riik tõenäoliselt ei pääse.
"On võimalik, et meie majandus on kasvupotentsiaalile väga lähedal, võib-olla isegi üle. Kui ta on sellises olukorras, siis see eeldab, et me peaks oma eelarve tasakaalu hoidma tagasihoidlikuna puudujäägi mõttes," sõnas Lauri ERR-ile.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et Keskerakonnal ja Reformierakonnal on eelarve kokkuhoiupunktides erinev lähenemine.
"Kokkuhoiuvõimalusi eelarves kindlasti on. Tulenevalt majanduskasvust peab sinna veidi sisse vaatama, et palju on seal inflatsioon ja palju reaalkasv, kuid eelarve seaduse järgi väga jõuline majanduskasv pigem viitab sellele, et tuleb veelgi rohkem kokkuhoiukohti otsida," selgitas ta.
Lauri rõhutas, et eelarve kasvab ka järgmisel aastal, kuid kokkuhoid on ikkagi päevakorral.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna selgitas, et tema et tema läheb eelarveläbirääkimistele ennekõike õpetajate palgatõusu kaitsma.
"Nüüd, kus õpetajate palk eelmine aasta ei tõusnud ja riigi keskmine palk on tõusnud kiiresti, /---/ tähendab, et õpetajate palk võrrelduna riigi keskmisega on oluliselt langenud ja aastal 2022 on see juba alla saja protsendi riigi keskmisest. See on kindlasti üks teema, millega peame sügisel valitsuses tegelema," sõnas ta.
Kersna loodab ka, et sügisestel läbirääkimistel jõutakse selleni, et laste huvihariduse rahastus üldkokkuvõttes ei väheneks.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Grete-Liina Roosve