Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et kui kevadel vaktsineeriti hoolekandeasutuste elanikud esimeste seas, hakkasid nakatumised neis kohtades esimesel poolaastal vähenema.

Kevadine nakkuste langus võib tema hinnangul uinutada hoolekandeasutuste personali ning lähedasi. Ta soovitas taas kanda isikukaitsevahendeid ning testida personali, eriti kui on tegemist lähikontaktsetega, kes ei pea näiteks vaktsineerituse tõttu isolatsiooni jääma.

"Nüüd me peame valmis olema, et kuna vaktsineerimise kaitse langeb veelgi, siis me näeme ka hoolekandeasutuses tasapisi nakatumise tõusu," sõnas ta.

Härma lisas, et vaktsineeritute raskelt haigestumine on hoolekandeasutustes tasapisi on kasvanud. Vähenema hakkab nende kaitse, kes vaktsineeriti esimeses järgus.

"Vaktsiinil on jätkuvalt tõhus kaitse, kuid lähiajal võib osutuda vajalikuks siis hoolekandeasutuste ja ka immuunpuudulike inimeste taasvaktsineerimine kolmandate doosidega," täspsustas Härma.

Otsust selle kohta, mitu kuud pärast teist vaktsiinidoosi tehakse kolmas ehk tõhustusdoos, on küll immunoprofülaktika komisjonis, teadusnõukojas ning valitsuses arutatud, kuid pole veel vastu võetud.

Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul alustatakse asja sel aastal. "Eeskätt me räägime siin tõesti eakamatest, esimeses järjekorras räägime immuunpuudulikkusega, nõrgema puudulikkusega inimestest," täpsustas Kiik.

Kiige sõnul käib Euroopa Liidus aktiivne töö selle nimel, et erinevad vaktsiinitootjad saaksid eraldi müügiloa tõhustusdoosidele.

"Täna seda veel ei ole. Täna kõik need vaktsiinid, millest me räägime, on kas kahedoosilised, nagu Moderna, Pfizer ja AstraZeneca. Jansseni oma on ühedoosiline, aga eraldi müügiloa taotlused tulevad nende kohta, et teha kolmas doos," selgitas ta.

Kiik lisas, et Eestisse saadetavad tõhustusdoosid on kaasajastatud, et need kaitseks ka viiruse uute tüvede vastu.