Vaktsineerimisvõimaluseta inimesed peavad kodus istuma või pidevalt testima

Koroonaproovi andmine ninaneelust.
Koroonaproovi andmine ninaneelust. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Inimesed, kelle tervis ei võimalda neid koroonaviiruse vastu vaktsineerida, saavad ühiskonnaelust osa ainult kallite testide abil, kuna sotsiaalministeeriumi hinnangul neid ilma testimata kohvikusse või kudumisringi lubada ei või. Ehkki ministeeriumi kinnitusel hakatakse neile lähiajal tasuta testimist pakkuma, kohtleb riik selliseid inimesi endiselt ebavõrdselt.

Veebilehel vaktsineeri.ee seisab, et vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. "Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad," sedastab terviseameti loodud leht. Sarnaseid sõnumeid annab riik ka mujal internetis, sellest on rääkinud ka vaktsineerimisjuht Marek Seer.

Aga piiranguid seades on poliitikud ja ametnikud need inimesed ära unustanud. Kohvikusse, kinno ja kudumisringi pääseb see, kellel on ette näidata QR-kood. Niisuguse koodi saab teatavasti vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või testitud inimene. Pidevale testimisele võib aga kuluda sadu eurosid kuus.

Sestap pöörduski õiguskantsleri kantselei sotsiaalministeeriumi poole ja kirjeldas mitut inimest, kes oma murele lahendust otsivad. Arst ei luba neil vaktsineerida, kuid ühiskonnaelust tahaks need inimesed ikkagi osa saada.

Perearsti ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona hinnangul ei tohiks selliseid inimesi kuigi palju olla.

"Ma arvan, et see on pigem kahekohaline arv inimesi," pakkus Oona. "Ja kui on tõesti teadaolev allergia ühe vaktsiini komponendile, siis saab ju kaaluda, meil on võimalik valida kolme vaktsiini vahel. Ja võimalik, et sobib mõni teine," lisas ta.

Oona selgitas, et peamiselt võibki vaktsineerimist takistada allergia. "Näiteks Pfizeri ja Moderna vaktsiinide koostises on antigeeni kodeeriv nukleiinhape, mis on ümbritsetud rasvatilgaga," ütles ta ning lisas, et allergilise reaktsiooni võib tekitada midagi selles rasvatilgas. Ta lisas, et see on väga harv.

Oona märkis, et enne vaktsineerimise keelamist tasub perearstil nõu pidada ka erialaarstidega ja uurida, ehk sobib inimesele paremini mõni teine vaktsiin.

 "Ja liigub ka väga palju juttusid selliste ebatõeste vastunäidustuste kohta, mis kohe kindlasti ei ole COVID-19 vaktsiinide vastunäidustused," ütles Oona. 

Nii näiteks võidakse arvata, et koroonavaktsiin ei sobi immuunpuudulikkusega inimestele. Oona ütles, et tegelikult võivad nad hoopis kolme vaktsiinidoosi vajada.

"Immuunpuudulikele ei sobi teatud kindlat tüüpi vaktsiinid. Neid nimetatakse elus nõrgestatud vaktsiinideks, näiteks tuulerõugete vaktsiin või reisijatele vajalik kollapalaviku vaktsiin," selgitas Oona. "Aga COVID-19 vaktsiinid ei ole elus nõrgestatud vaktsiinid ning need on immuunpuudulikele tegelikult soovitatud," täpsustas ta.

Testima hakkavad ka perearstid

Siiski on inimesi, kellele koroonavaktsiin ei sobi, kuid nemadki soovivad käia kohvikus, laulukooris või diskoteegis. Valitsuse korraldustes pole nende inimeste kohta sõnagi.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et neile, kes ennast vaktsineerida ei saa, kehtivad samad reeglid nagu kõigile vaktsineerimata inimestele. "Selliste inimeste lahendus võiks olla ikkagi nõutud testi tegemine," sõnas Paluste.

Tervishoiuteenuse osutaja juures tehtud PCR-test kehtib 72 tundi. See tähendab, et kui inimene soovib ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, peab ta vähemalt kaks korda nädalas testimas käima. Üks test maksab üle 50 euro.

"Testimise võimalused on küll loodud igasse maakonda, aga tõepoolest, igas omavalitsuses sellist võimalust ei ole," tunnistas Paluste, kuid märkis samas, et lähima paari nädala jooksul hakkavad teste tegema ka perearstid.

"Kui perearst saab kiirtesti teha ja saata vastav teatis tervise infosüsteemi, siis inimesele peaks testimine lähiajal natuke lihtsamaks muutuma," ütles Paluste.

Kiirtesti tulemus kehtib 42 tundi, mis tähendab, et inimene, kes vaktsineerida ei tohi, peab testimas käima vähemalt kolm korda nädalas.

"Kui on tegemist inimestega, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud, siis nende puhul oleks see testimine tasuta," lisas Paluste.

Õiguskantsleri kantselei hinnangul oleks tasuta testimine tore, kuid ei lahenda tegelikult inimeste muret. "Inimene peab taluma pidevat testimist, peab selleks minema kuhugi ja mida perifeersemas kohas ta elab, seda rohkem kulub aega ja kütust või bussipileteid," seisab sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises.

Õiguskantsleri kantselei märkis, et inimesed, keda arst ei luba vaktsineerida, võiks vaktsineeritud inimestega võrdsustada ja siiski uksest sisse lasta.

Oht ühiskonnale ehk perearsti tõendist ei piisa

Tervishoiuvõrgu juht rõhutas aga, et piirangute mõte pole inimesi kiusata, vaid ühiskonda avatuna hoida.

"Selline inimene, kes tõepoolest mingi püsiva vastunäidustuse tõttu vaktsineerida ei saa, on tegelikult ise päris suures nakkusohus, kui ta sellisesse kohta läheb, kus on palju inimesi," märkis Paluste.

Paluste sõnul võidakse tõendiga lahendust pakkuda nendele, kes ei saa ei vaktsineerida ega testida. Teised peavad ikkagi testimas käima ja erandit neile teha ei plaanita. Samas rõhutas Paluste, et neid inimesi, kes püsivalt ei saa ennast vaktsineerida, võib Eestis olla paarkümmend.

"Aga kui me ikkagi mõtleme olukorrale, kus selline inimene, lihtsalt tõendiga, ka ilma testimata, läheb näiteks suurele üritusele, mis toimub kinnises ruumis, kus selle nakkuse võivad saada päris paljud inimesed, siis selline üks inimene võib tekitada päris märkimisväärselt suure kolde," juhtis Paluste tähelepanu võimalikule ohule.

Inimestele ei mõeldud, sest neid on vähe

Kogu loost jookseb läbi ka süsteemsem küsimus. Juulis, kui valitsus uusi piiranguid tutvustas, rõhutasid ministrid, et tegelikult neis midagi uut polegi.

"Nii ürituste korraldajad kui ka üritustel osalejad said juba kevadel selge signaali: suurematel üritustel saavadki osaleda need, kellel on vastav protseduur tehtud," selgitas riigihaldusminister Jaak Aab 22. juulil.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tuletas samal pressikonverentsil meelde, et taolised piirangud hakkasid kehtima juba 14. juunil. Ka see, et meie hulgas on inimesi, kes ei saa ennast vaktsineerida, ei saanud poliitikutele ja ametnikele üllatusena tulla. Nagu märgitud, kihab niisugustest viidetest kogu vaktsineerimiskommunikatsioon.

Ometi kulus kogu suvi, et riik hakkaks mõtlema, kuidas taolisi inimesi pisutki säästa.

"Ma arvan, et see on seotud sellega, et neid absoluutse ja püsiva vastunäidustusega inimesi on ikkagi väga vähe," ütles Paluste. Ta lisas, et suve alguses ei pruukinud keegi ette kujutada, kui rangeks piirangud mõne kuuga muutuvad.

"Olukord lihtsalt on praegu selline, nagu ta on ja ka need piirangud muutuvad päris kiiresti sõltuvalt sellest, kuidas meie nakkusnäitajad muutuvad ja kuidas haiglad täituvad," sõnas Paluste.

"Põhiline eesmärk on ikkagi see, et me ei peaks hakkama oma plaanilist ravi piirama ja et meie haiglad peaksid vastu," lisas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: