Šmutovi sõnul ei tulnud see talle üllatusena, et Karis riigikogus presidendiks valiti. "Pigem oleks arvanud, et see toimub kohe esimese vooruga, see (teises voorus valimine – toim.) võibolla natuke oli kummaline, aga see, et ta ära valiti, oli igati loogiline," sõnas ta.

Huvitav oli Šmutovi sõnul ka see, et sotsid kohe esimeses voorus Karist ei toetanud.

"Kõigil neljal erakonnal oli põhjust, miks mitte lasta presidendivalimisi edasi kesta," sõnas Aaspõllu selle kohta, et president kohe riigikogus valitud sai. Ta lisas, et sellega said parteid tõmmata pidurit EKRE kohalike omavalitsuste (KOV) valimiskampaaniale.

Vedler sõnas, et EKRE esines valimistel erakordselt nõrgalt. "Henn Põlluaas kukkus täitsa haledalt läbi, isegi enda omad ei esitanud teda kandidaadiks," lisas ta.

Aaspõllu sõnas, et EKRE-l jäi kaks häält kandidaadi ülesseadmisest puudu ning Vedler vastas, et nad oleks võinud endale hääli juurde kaubelda.

Samas ütles Aaspõllu, et tema hinnangul ei üritanudki EKRE Põlluaasa presidendiks saada, vaid nad tegid endale KOV valimiste kampaaniat.

Praegune süsteem iseenesest toimib

Šmutov ütles, et talle meeldib praegune valimissüsteem. "Mulle meeldib see idee, et erakonnad, kellest osa on koalitsioonis ja osa on opositsioonis, peavad mingite aastate tagant kokku tulema ja mingis osas kokku leppima, niimoodi, et ei solvuta," selgitas ta.

Otsevalimiste juures oleks tema sõnul üks ohukoht: kui parlament annab üha rohkem ära oma otsustusõigust, siis saavad nad presidendi läbikukkumise korral vastutuse veeretada rahva kaela.

Vedler ütles, et sel aastal oli palju kriitikat selle kohta, miks oli valimistel vaid üks kandidaat. Ta meenutas, et tegelikkuses oli üks kandidaat riigikogus ka 2006. aastal ning ka Saksamaa presidendivalimistel.

Samas käis sel aastal palju erinevaid nimesid läbi, lisas Šmutov,

"Kodanikuna ma võibolla tahaksin natuke rohkem teada meie valitud presidendist, enne seda, kui ta ära valitakse," sõnas Aaspõllu lühikese kandideerimisperioodi kohta.

Pensioniraha eest võiks teha elamispinnale sissemakse või maksta tagasi mõni kriitilisem laen

Sel nädalal sai oma raha II pensionisambast tagasi umbes 150 000 inimest. Ükski saatekülalistest aga oma raha välja ei võtnud.

Vedler sõnas, et see on iga inimese enda otsustada, kas ta soovib raha välja võtta või mitte ning mida ta sellega edasi teeb.

"Need tegelased, kes on börsile investeerinud, on näinud erakordset tõusu," ütles ta ja lisas, et olukord börsil hakkab mulli moodi minema.

Aaspõllu täpsustas, et asi on juba mullistunud, kuid kunagi ei tea, millal mull lõhkeda võib, see võib kesta ka aastaid.

Šmutov ütles, et tema soovitab inimestel esimese asjana oma võlgadele otsa vaadata, mitte raha tarbeesemete peale kulutada. Velder ja Aaspõllu lisasid, et arukas oleks teha näiteks kodulaenu sissemakse.

Vedler aga hoiatas, et inimestele võidakse teha erinevaid investeerimispakkumisi, mis osutuvad hiljem finantspettusteks.

Lisaks räägiti saates majanduskasvust ja vigasest riigieelarvest.