"Rahva teenrid": Karise ära valimine sõltub ka koalitsiooni saadikutest

Foto: ERR

Ajakirjanikud Urmet Kook, Mirko Ojakivi ja Heidit Kaio arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" presidendivalimiste üle ja leidsid, et Alar Karise šansid valituks saada sõltuvad nii opositsooni kui ka koalitsiooni saadikutest.

Heidit Kaio pakkus, et Alar Karis valitakse esmaspäeval presidendiks, Urmet Kook hindas, et see tõenäosus on olemas ja Mirko Ojakivi arvas, et presidenti ära ei valita.

"See tõenäosus, et riigikogus valitakse Alar Karis ära, on suurem, kui ta oli nädala eest ja ta on suurem kui oli eelmistel presidendivalimistel enne riigikogu vooru," ütles Kook.

"Kuigi kui vaadata meediaruumi, siis on paljud ajakirjanikud ja ka üllatavalt politoloogid neid Isamaa ja sotside seisukohti, et nad jätavad oma saadikutel südametunnistuse sel korral vabaks, on tõlgendanud nii, et Karis riigikogus ära valida ei õnnestu. Mina ütlen pigem vastupidi, et see suurendab seda võimalust, et ta ära valitakse," märkis Kook.

Kook tõstis esile Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi avaldust, et Isamaa huvides on valida president ära riigikogus. "Ja suuretõenäosusega esimeses voorus on ainult üks kandidaat riigikogus, see on Alar Karis. Ja kui Isamaa esimees ütleb, et nende huvides on president riigikogus ära valida, siis see näitab, et Isamaast võib tulla märkimisväärne hulk hääli. Ma julgen küll pakkuda, et rohkem kui kuus saadikut Isamaa 12 fraktsiooni liikmest võiks tulla Alar Karise selja taha," arutles Kook.

Kook osutas ka asjaolule, et Isamaal on kergem Karist toetada, sest Isamaa liiget Jüri Luike kaaluti ka ühe kompromisskandidaadina, ent Luik ise loobus kandideerimisest. "Isamaa kandidaadiga on arvestatud, aga sotside probleem on selles, et nemad pakkusid erakonna esimeeste arutelul välja esmalt Marina Kaljuranna nime, mis ei sobinud Reformierakonnale ja siis pakkusid välja Kersti Kaljulaidi nime, mis ei sobinud Keskerakonnale. Ehk mõlemad sotside kandidaadid on tagasi lükatud. Sellest tingituna on sotside puhul selline foon kogu valimisprotsessi suhtes negatiivne. Seetõttu sotsiaaldemokraatidelt niipalju hääli ei tule, kui tuleb Isamaast," prognoosis Kook.

Mirko Ojakivi hinnangul aga presidenti esmaspäeval riigikogus ära ei valita. "Siin on püütud jätta muljet, et kõik sõltub sotsidest ja Isamaast, ei sõltu. Sama palju sõltub Keskerakonna ja Reformierakonna liikmete häältest," sõnas Ojakivi.

Heidit Kaio nimetas tänavusi presidendivalimisi eelmiste presidendivalimiste peegliks. "Eelmine kord läks see selgelt "käest ära", meil oli väga palju tugevaid kandidaate, kes hakkasid üksteist vastastikku tühistama, üksteise hääli ära lahustama. See tekitas olukorra, kus praegu  endast lugupidavad inimesed ei taha kandideerida. Seetõttu mulle tundub, et erakonnad on ise huvitatud sellest, et see presidendiks kandideerimise institutsioon nagu rehabiliteerida. Et anda sellele mingi ühetaolisuse või kindluse mõõde," ütles Kaio.

Ojakivi sõnul on teadmata faktoreid siiski omajagu. "See võib nii olla, et tõesti poliitikud soovivad näidata, et kui tarvis, siis me lepime kokku ja teeme ära, aga me ei tea kas näiteks Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on esmaspäevaks nii hea tervise juures, et ta on valmis minema riigikokku ja hääletama. Ja mis võiks olla tema tegelik tahe," lausus Ojakivi.

"Tulles sotsiaaldemokraatide juurde, siis kui te vaatate, mis on toimumas praegu Kersti Kaljulaidi n-ö tagalas. Laupäeva hommikul oli petitsiooni allkirjastanud juba 13 000 inimest. Kui sotsidel on soov võtta siit poliitilisi punkte, siis loomulikult ei saa nad Kersti Kaljulaidi nii lihtsalt ja kiiresti hüljata. See on kindlasti üks koht, kus Sotsiaaldemokraadid saavad näidata Reformierakonna valijatele, kes tegelikult ka ju oma esimese eelistuse poolelt sooviksid Kersti Kaljulaidi jätkamist, et nemad on tegelikult need, kes seisavad Eesti huvide, kes seisavad Kersti Kaljulaidi eest ja kes ei hülga Kersti Kaljulaidi," analüüsis Ojakivi.

Kaio lisas, et tal ei ole Kaljulaidi vastu midagi, ent tema arvates ei tuleks Kaljulaidile teine ametiaeg kasuks.

"Kui ma isiklikult mõtlen Kersti Kaljulaidi jätkamise peale, siis ta on mulle väga sümpaatne, tark ja tugev naine. Samas teised ametiajad ei ole olnud meie presidentide kõige tugevam pool, pigem on seal olnud mugandumist. Kui ma oleksin Kersti Kaljulaidi karjäärinõustaja, siis vaadates seda 51-aastast naist, kes on täiesti selgelt oma elu tippvormis, siis ma soovitaksin talle karjääripööret. Tal on veel nii palju ees," lausus Kaio.

Urmet Koogi sõnul viiski eelmistel valimistel väärikate kandiaatide teineteise häälte söömine olukorrani, kus lõpuks valiti Kersti Kaljulaid, keda tol hetkel paljud Eesti inimesed ei teadnud.

"Ma arvan, et Alar Karise tuntus praegusel hetkel on palju suurem kui oli toona Kersti Kaljulaidil. Ja nüüd siis üritavad erakonnad vältida, et juhtuks sama olukord."

Koogi sõnul on alatu nimetada Karist keskpärasuse etaloniks ja madaldada teda eesmärgiga Kersti Kaljulaidi tõsta.

Koogi sõnul ei ole sotsides midagi praeguse riigikogu koosseisu ajal sõltunud, aga nüüd on sotsid äkki saanud kaalukeeleks.

Ta lisas, et siin tekib küsimus, kas näiteks Jüri Ratas on helistanud sotside juhile Indrek Saarele ja üritanud temaga sotside häälte eest midagi vastu pakkuda.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: