"Rahva teenrid": Ratase saamist presidendiks ei saa välistada

Foto: ERR

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" presidendivalimiste käiku analüüsinud ajakirjanikud leidsid, et reedel erakondade poolt tagasi lükatud Tarmo Soomere võib uuesti kandideerida valimiskogus, kuid välistada ei saa siiski ka Jüri Ratase tõusmist järgmiseks riigipeaks.

"Minu jaoks oli üllatav see, et otsus, et Soomere ei saa erakondade toetust, tuli nii kiiresti. Ma arvasin, et kui [Keskerakonna ja riigikogu esimees] Jüri Ratas ja [Reformierakonna juht, peaminister] Kaja Kallas selle nime välja käisid ja kahe opositsioonierakonnaga konsultatsioone alustasid, siis Ratasel on komme asjadega venitada ja ta kohe alla ei anna. Seetõttu oli eilne teade, et Soomerega on kõik, et ta toetust ei saa, üllatav," rääkis Aivar Hundimägi Äripäevast.

Sulev Vedler Eesti Ekspressist tõdes, et Soomerel peaks siiski olema piisavalt toetust, et kandideerida valimiskogus, kui riigikogus presidenti ära ei suudeta valida. "Ma saan aru, et asjad hakkasid viltu minema, siis kui ta rääkis, et ta pole midagi homoabielude vastu ja ta pooldab ka tselluloositehast. Siis oli näha, et talle tekib selge vastuseis," rääkis Vedler.

ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu ei nõustunud väitega, et Keskerakond toetas Soomeret. "Ilmselt oli seal inimesi, kes olid selle vastu, muidu oleks ju Keskerakond öelnud, et Soomere on meie kandidaat," tõdes ta.

"Arvestades, et Ratas ja Kallas ju ühiselt esitasid Soomere kandidatuuri, siis oli näha, kui ettevaatlikud olid nii Keskerakond kui Reformierakond oma sõnumites pärast kohtumist Soomerega - öeldi, et kaalume, vaatame, mõtleme. See viitas, et Soomerel ei olnud väga laia toetust riigikogus ka koalitsiooni sees," rääkis Hundimägi. "Ma olen ka kuulnud ka, et mõnesid reformierakondlasi häirib see, et Soomere on olnud nii aktiivne, nad eelistaks, et Reformierakond ise pöörduks mõne võimaliku kandidaadi poole ja saaks teda kutsuda kandideerima. Võib-olla oli ka oma kandidaadi esitamine koalitsiooni poolt opositsioonile vildakas, mistõttu ei saanud ka sotsidelt kindlat toetus Soomerele."

Aaspõllu hinnangul võis Soomerele saatuslikuks saada see, et ta rääkis sotsidele sellest, kuidas toetab samasooliste abielu ja samas Isamaaga kohtudes kinnitas, et toetab traditsioonilist peremudelit. "Rääkida erinevatele inimestele erinevat juttu ja loota, et nood omavahel ei suhtle, on natuke ekslik. Ta oleks võinud jääda ühe kindla sõnumi juurde. Ja ega Keskerakond ega Reformierakond ei olnud nagunii valmis teda alguset peale toetama - katsuti läbi ja leiti, et ei sobi," ütles Aaspõllu.

"Aga kui nüüd riigikogu ikkagi ei suuda presidenti valida ja protsess läheb valimiskogusse, siis seal on kindlasti Soomere šansid suuremad tänu sellele, et ta on juba tuntud ja tema seisukohad on teada. Kahju see talle valimiskampaania mõttes kindlasti ei teinud. Küsimus on ainult selles, ka erakonnad peaks tahtma teda esitada," leidis Hundimägi.

Aaspõllu tõdes, et tema ei näe, kes peaks tahtma Soomere kandidaturi esitada. "Ja isegi kui Soomere leiab need inimesed, kes ta valimiskogus üles seavad, siis ma ei näe võimalust, et ta seal ära valitakse," lisas Aaspõllu.

Vedleri viite peale, kuidas teeb maakondades kampaaniat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Henn Põlluaas, märkis Hundimägi, et sama tegi ka Soomere. "Ma ise nägin teda suvel Kundas. Soomere on ka ise välja öelnud, et tema panus oli ju tehtud ka valijameeste peale. Ta usub, et kui ta riigikogus toetust ei saa, siis tal on nii palju toetust, et ta valimiskogus presidendikandidaadiks esitatakse," rääkis Hundimägi.

"Mis puudutab Põlluaasa kampaaniat, siis tegemist on selgelt EKRE kohalike omavalitsuste valimise kampaaniaga ja Põlluaas ju reaalsuses tegelikult ei plaani saada presidendiks," leidis Aaspõllu. "Ma pean seda tõenäosust pigem olematuks võrreldes kellegi teise presidendiks saamise võimalusega."

Aaspõllu jaoks on küsimus, miks kõik ülejäänud parteid sarnaselt EKRE-ga kampaaniat ei tee, ega ole valinud välja ühte väärikat inimest, kellega mööda Eestit ringi käia, kes osaleks kohalikel rahvaüritustel, et selliselt mobiliseerida oma potentsiaalseid valijaid välja tulema ja nende poolt hääletama.

"Tegelikult on ju sellised inimesed olemas: sotsid on toetanud president Kersti Kaljulaidi kandidatuuri, Keskerakond on mänginud mõttega Jüri Ratasest," tõdes Hundimägi.

Tema hinnangul koalitsioon ei taha üldse, et protsess valimiskogusse läheb. "Siin on EKRE tegur ja seetõttu peaks koalitsioon leidma kandidaadi, keda vähemalt üks kahest – Isamaa või sotsiaaldemokraadid – toetaks. Kui Soomere kohta öeldi, et ta pole välispoliitikas tugev, siis siin võib olla vihje just järgmisele kandidaadile – ta peaks olema välispoliitikas tugev. Mina ootan Jüri Luige kandideerimist," ütles Hundimägi.

Aaspõllu tõi aga välja, et Luik on korduvalt öelnud, et ei soovi kandideerida ning samas pole ka kindel, kas talle oleks hääled tagatud. "Aga kui rääkida valimiskogust, siis seal peaks hüpoteetiliselt olema Reformierakonnal ja Keskerakonnal nii palju liikmeid, et oma kandidaat ära valida. Kuigi neil tõenäoliselt ei ole motivatsiooni presidendivalimisi valimiskogusse saata," lisas Aaspõllu.

Aaspõllu rõhutas, et tema hinnangul teeb ka praegune president Kersti Kaljulaid valimiskampaaniat. "Presidendi meeskond üritab teda igast uksest ja aknast eetrisse või lehte saada. Ta nähtavasti arvab, et mingil hetkel võib situatsioon jõuda sinnamaani, kus segadus on kestnud nii kaua, et poliitikud löövad käega ja ütlevad – hästi, las ta siis jätkab!" rääkis ERR-i ajakirjanik.

Aaspõllu rõhutas, et Ratasel on siiski võimalus presidendiks saada olenemata tema enda kinnitusest, et ta ei kavatse kandideerida.

"Ma arvan ka sama, et mida kriitilisemaks tempo muutub kandidaadi leidmisel, siis see mängib Jüri Ratas kasuks," toetas teda Hundimägi.

Aaspõllu pidas tõenäoliseks, et Keskerakonna õigus presidendikandidaat esitada on Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe osa. "Sellest lähtuvalt võiks Keskerakonnal olla oluliselt suurem mõjujõud presidendikandidaadi väljakäimisel. Ja näiteks olukorras, kus meil on presidendivalimised läbi kukkunud riigikogus ja ka valimiskogus, siis Ratas ütleks, et tõepoolest, kui te mind väga palute, siis ma olen valmis teid Eesti riigi nimel teenima ja ehkki ma olen küll ei öelnud, et ma seda ei taha, siis ma siiski tulen ja teen," rääkis Aaspõllu.

Hundimägi juhtis tähelepanu sellele, et sisepoliitiliselt tähendaks Ratase saamine presidendiks Keskerakonnale väga keerulist perioodi ja see võib ka olla üks argument, mis Reformierakonda võib meelitada Ratast toetama. "Sest kui mõelda, et riigikogu valimised lähenevad ja Mailis Reps on mängust väljas, Ratas president ja Kadri Simpson Brüsselis, kust ta naasta ei plaani, siis kes on Keskerakonna uus liider?" küsis ta.

Vedler tõi välja Jaak Aabi ja Mihhail Kõlvarti nimed. Aaspõllu lisas, et Jaanus Karilaid teeb kampaaniat ning välistada ei saa ka Tanel Kiike.

"Jah, kui partei esimees läheb presidendiks, siis võib erakonda ees oodata küll teatav ebastabiilsus, aga teisalt kõigile neile inimestele, keda ma siin nimetasime, tähendaks see ju võitu, mistõttu isiklikult vaadates oleks neil kõigil sellest midagi saavutada," arutles Aaspõllu. "Lisaks, kui vaadata Ratase praegust ametit riigikogu esimehena, mis on ka väärikas positsioon, siis kuhu tal sealt edasi on liikuda. Keskerakonna toetus langeb, tõenäoliselt ootab parteid kohalikel valimistel ees negatiivsem valimistulemus kui eelmine kord. Tallinna ainuvõim võib kaduda. Kas me teame, mis parlamendivalimistel juhtuma hakkab? Ei tea praegu. Aga kui erakonna toetus jätkab samal kursil, siis pole ka suurt tõenäosust, et Ratasest saaks uus peaminister. Kuskile volinikuks teda tõenäoliselt keegi ei saada. Siin on motivatsioone väga palju."

Vedler viitas, et Ratas on ju korra juba kaalunud parteipoliitikast lahkumist, kui kandideeris Eesti Olümpiakomitee presidendiks.

"Loodame, et lähiajal tuleb suurem selgus, sest esmaspäeval peaks erakondade juhid taas teema arutama. Ma pean tõenäoliseks, et sõnumid, mille kohaselt kaalutakse uuesti neid nimesid, mis on juba läbi käinud, võivad ka tõele vastata ja võimalik, et [Isamaa liige] Jüri Luik siiski taas pildile tekib," märkis Aaspõllu.

"Kui Isamaal oleks kandidaat, mis sobiks ka Keskerakonale ja Reformierakonnale, siis oleks poliitikute jaoks presidendiotsimise probleem lahenenud ja ta valitakse riigikogus ära," märkis Hundimägi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: