"Mulle tundub, et terviseameti juht Üllar Lanno ei ole aru saanud, et ta juhib seda asutust ja tema ülesanne ongi seda hoolsuskohustust täita. Probleemidega ei tegeletud ja hoolsuskohustust ei täidetud. See on selgelt Üllar Lanno vastutuse koht," ütles Ojakivi.

"Ja kui Lanno ei saa sellest aru, siis meil on ka poliitiline juht – Tanel Kiik (KE), kes ei saa ka väita, et talle kõik need probleemid tulid üllatusena," lisas ta.

Ojakivi sõnul on ka riigisekretäri raportis selge viide sellele, et terviseamet ei näidanud külmladude kasutamisel ilmnenud probleemide lahenduse leidmisel üles piisavalt järjepidevust, ega ka tähelepanu.

"Mulle tundub, et see ilmestab ka laiemalt võib-olla Eesti riigi käitumist ja tegevust. Ebaõnnestutakse, siis nenditakse, et midagi oli valesti, keegi vastutada ei taha, kahju jääb inimeste kanda," sõnas Ojakivi.

"Kui nüüd hakata neid detaile ja asjaolusid vaatama, siis korraga jahutatakse ruum, külmladu ja siis on kasutusel veel ka põrandaküte, ehk siis köetakse. Mitte keegi mitme päeva jooksul ei käi ja ei vaata, mis toimub. No kuidas me siis tõesti sellisesse Eestisse oleme nüüd jõudnud?" küsis Ojakivi.

Urmas Jaagant pakkus, et fraasist "põrandaküttega külmlade" saab samasugune käibefraas, nagu kunagi Reformierakonna rahastamisskandaali ilmestanud "ämma kapp".

Evelyn Kaldoja sõnul sobib olukorda iseloomustama ka peaminister Kaja Kallase (RE) öeldud paralleel kilplastega. "Kilplased ka mäletatavasti ehitasid ühe hoone ja siis haldasid seda vastavalt," sõnas Kaldoja.

Kaldoja tõi paralleeli ka toiduainetööstusega, kus töötavad inimesed on talle selgitanud, et samasuguste külmladude haldamine käib hoopis teistel põhimõtetel.

"Iga päev käiakse kontrollimas, mis on temperatuur, isegi mitu korda päevas. Kui temperatuur vähegi kõigub, siis saab kogu ettevõtte juhatus praktiliselt kohe sõnumi, et midagi on lahti. Millegi pärast tundub, et meie vaktsiinide osas siis arvati, et need ei ole midagi. Meie vaktsiin, meie elu ja tervis on olnud siis veidi madalama hinnaga," kommenteeris Kaldoja.

Urmas Jaagant imestas, kuidas alates probleemide ilmnemise hetkest aastal 2017 ei ole kellelgi tulnud pähe probleeme lahendada.

Kaldoja sõnul on imelik ka süü ehitusfirmale veeretamine. "Sa tellid hoone, sa esitad sellele teatud nõudmised ja kontrollid, kui sa selle vastu võtad. Tegu on riiklikult tähtsa objektiga. Et hakata pärast ehitajale süüd veeretama, see on väga imelik."

Ojakivi sõnul on lisaks ehitusele, oluline ka opereerimise pool. Jaagant ütles, et see opereerimise pool meenutab talle lähenemist, kus igaüks teeb täpselt oma lõiku ja või ei tee isegi seda.

Riigisekretär Taimar Peterkopi moodustatud komisjoni koostatud raportist selgus, et terviseameti külmlao ruumide temperatuuri tõusu üle lubatud normi, mille tagajärjel riknes üle kolme miljoni euro vääruses vaktsiine ja ravimeid, põhjustasid suure tõenäosusega vead, mis olid tehtud hoone projekteerimisel ja ehitamisel. Terviseametile pani raport süüks hooletust, sest kuigi probleeme oli külmruumidega pidevalt, ei pööranud terviseamet neile piisavalt tähelepanu.