Kui suvel ulatus Leedu ja Valgevene vahelise piiri ületajate hulk mõnes ööpäevas kahtsadat inimest, siis praegu on ürituste hulk kahanenud mõnekümneni. Samas on piiriületajad jõudnud ka Läti ja Poolani ning lahenenuks ei saa olukorda kuidagi pidada.

"Kui te küsite, mis edasi saab, siis ma ei tea. Keegi ei tea. Võib-olla keegi Kremlis teab. Seda ei saa tõestada, aga me võime oletada, et need protsessid on koordineeritud ja Valgevenest on saanud katsepolügon meetodite testimiseks," ütles staažikas diplomaat ja minister, Leedu erisaadik migratsiooni küsimuses Linas Linkevicius.

Linkeviciuse sõnul on võimu külge klammerdunud Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko ettearvamatu. Balansseerides piiri kaitse ja varjupaiga taotlejate õiguste tagamise vahel, soovib Leedu selge vahe tegemist rändel ja "rändel".

"Neile inimestele on antud turistiviisad ja pakutud Valgevene võimude poolt tegelikult kogu teenuste paketti. Neile on antud hotell, seejärel on nad muudetud põgenikeks, salaja toodud piirile ja antud nõu, kus seda ületada ebaseaduslikult. Varem tehti seda öösiti, aga nüüd isegi päeval. See ei ole ränne, see on kuritegu ja me peame oma poliitikat vastavalt kohandama," rääkis Linkevicius.

Leedu piiril helgib sinna värskelt veetud okastraat, plaanis on rajada nelja meetri kõrgune tara tervelt 500 kilomeetrile. Valgevene-Leedu piiri kogupikkus on ligi 680 kilomeetrit.

Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas kirjeldab Euroopa Liidu migratsioonipoliitika reformi kolmekordse majana.

"Esiteks tähendab see tugevaid suhteid päritoluriikidega. Teine korrus on tugevad piirid. Euroopa Liidu välispiiri kaitstakse. Muidugi peab inimestele jääma võimalus varjupaika taotleda, kui nad põgenevad diktatuuri või tagakiusamise eest. Aga need, kellel ei ole põhjust meiega olla, ei ületa piiri või saadetakse nad tagasi. Ja kolmandat korrust meeldib mulle nimetada solidaarsuse korruseks," rääkis Schinas.

Leedu tahab edasi liikuda ka Euroopa Liidu sanktsioonidega Valgevenele, soovides karistada piirile turismireiside korraldajaid ja keerata majandussanktsioonidega veelgi enam kinni Lukašenko ja tema toetajate rahakraanid.

Saksamaa Marshalli Fondi Varssavi büroo direktor Michal Baranowski sõnul on see teema nii Euroopa Liidu kui ka NATO jaoks.

"Teatud määral tuleb Valgevenele ennetavalt selgeks teha, et sel tegevusel on tagajärjed. Kuigi on juba olnud nii palju kokkupõrkeid ja ma ei tea, kuidas seda teha. Me peame olema väga ettevaatlikud, et põgenikud ja eriti varjupaiga taotlejad ei saaks viga. Ma kardan, et see võib juhtuda, vähemalt lühikeses perspektiivis, mil me mõtleme, kuidas vastata," ütles Baranowski.

Lukašenko sõnul ei ähvarda riik praegu kedagi. "Aga te panete meid sellisesse olukorda, et me oleme kohustatud reageerima ja me reageerime. Vabandust, aga me reageerime nii nagu me oskame ja suudame. Mõned inimesed kritiseerivad mind sellepärast," ütles Lukašenko.

Kodumaalt põgenenud valgevenelased ütlevad, et diktaator saab aru vaid karmist keelest rahavoo kokkukuivamisest ja rahvusvahelisest õigusemõistmisest. Aasta tagasi räägiti palju sellest, et Lukašenko enam talve võimul üle ei ela, ometi on kätte jõudnud uus sügis. Lukašenko hoiab võimuohje oma liitlaste, eliidi ja jõuametnike abil. Need inimesed on jäänud üha suurema surve alla, nende vastu koguvad tõendeid demokraatlike jõudude küberpartisanid ja ka võim ise.

Valgevene 2010. aasta valimiste presidendikandidaat Andrei Sannikovi sõnul on süsteem kokku kukkumise äärel. "Kui ta varem võis öelda, et ma kaitsen teid ja te võite rikkuda seadust, võite tappa ja piinata inimesi, siis nüüd on kogutud üha enam tõendeid konkreetsete inimeste kohta repressiivaparaadis," rääkis ta.

"On ka tõendeid selle kohta, et politseinikud, kes peksavad inimesi, hirmutavad ja piinavad neid politseijaoskondades, et nende ülemused on filminud nende tegevust. Selleks, et koguda tõendeid nende vastu ja teha nad neis kuritegudes kaasosaliseks," rääkis Valgevene Strateegiliste Uuringute Instituudi analüütik Katsiaryna Shmatsina.

Kuni Aleksandr Lukašenko püüab sel moel kõigest väest võimust kinni hoida, jääb naaberriikidel üle vaid tema järgmisi samme mõistatada ja olla valmis vastamiseks.