Lauri dokumentide avalikustamisest: tegemata töö tuleb ükskord ära teha

Maris Lauri.
Maris Lauri. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Justiitsminister Maris Lauri leidis, et ilma põhjuseta salastatud dokumendid tuleb võimalikult kiiresti avalikuks teha, kuna see on seadusega pandud kohustus.

ERR kirjutas teisipäeval sellest, kuidas riik võib varjata miljoneid avalikkusele mõeldud dokumente. Ka minister Lauri kinnitas probleemi ja möönis, et eriti omavalitsuste tasemel on kirg AK-märget (asutusesiseseks kasutamiseks – toim) dokumentidele külge panna väga suur.

Küsimusele, kuidas dokumentide kättesaamine lihtsamaks teha, vastas Lauri saates "Uudis+", et erinevad asutused peavad leidma raha ja oma tegevusi paremini korraldama.

"Ma ise võtsin selle teema valitsuses üles mõned kuud tagasi," ütles Lauri. "Panin ministritele tugevamalt südamele, et neid AK-märke ei pandaks väga kergekäeliselt peale. Ma loodan, et tähelepanu juhtimisest oli kasu, aga kindlasti on plaanis seda ikka ja jälle meelde tuletada."

"Tõenäoliselt on põhjus eelkõige selles, et kaheldakse, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud," kõneles Lauri põhjustest, miks selline olukord üldse tekkinud on.

Inimese nimi ei ole Lauri hinnangul tundlik andmekild, mida peaks varjama ja seetõttu dokumente salastama. "Seal peab olema ikka väga konkreetne põhjus, kui pannakse AK-märge peale."

Lauri möönis, et olukorra lahendamine võib võtta mõnevõrra aega, kuid pingutada tuleb selle nimel, et seda tehtaks võimalikult kiiresti. "Seadusest tuleb kinni pidada ja selline salastamine, isegi kui ta on juhtunud mitte tahtlikult, tuleb lihtsalt lõpetada," ütles Lauri.

Olenemata põhjusest saab dokumenti avalikkuse eest varjata viis kuni seitsekümmend viis aastat. Kui tähtaeg mööda saab, peaks dokument ilmuma seaduse järgi avalikku dokumendiregistrisse. Tegelikult antakse dokumente välja ainult teabenõude esitajale. See omakorda eeldab, et inimene peab oskama seda dokumenti välja küsida, teadmata, mis seal kirjas on.

Lauri tunnistas, et tema jaoks on üllatav ja samas muudab murelikuks, et aastate jooksul ei ole ole tekitatud süsteemi, kuidas märkeid saaks seadusekohaselt sujuvalt eemaldada.

"Võib üksnes oletada, miks see on juhtunud – kas siis mugavusest või ka lootusest, et mingeid asju ei uurita," ei osanud Lauri konkreetseid põhjuseid välja tuua. "Tõenäoliselt ei tajuta, et need tähtajad on siiski kehtestatud teatud põhjustel, mitte lihtsalt niisama."

Lauri lisas, et kui dokumendile on pandud mõneks ajaks AK-märge, tuleb mõelda ka sellele, kuidas toimida juhul, kui märge maha võetakse. "Ütleme niimoodi, et ka tema pealkirja järgi ei tohi olla võimalik tuvastada isikuga seotud teemasid," pidas Lauri siiski vajalikuks hoolikalt läbi mõelda edasise plaani.

"Need protsessid ei ole ilmselgelt olnud siiani läbimõeldud, on lähtutud konkreetsest ajahetkest ja ei ole vaadatud tulevikusuunda – see on kindlasti probleem."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: