Avalikus sektoris valminud dokumendile võib avaliku teabe seaduse kohaselt lisada asutusesisese kasutamise ehk AK-märke üksnes juhul, kui see vastab teatud kriteeriumidele, näiteks sisaldab tundlikke isikuandmeid või selle avaldamine võib kahjustada kellegi eraelu puutumatust.

Ehkki juba aastaid on mõne aja tagant tõstatunud probleem, et ametnikud kasutavad seda piirangut liiga kergekäeliselt, siis tegelikkuses on olukord pigem halvenenud.

Viimane näide pärineb sellest nädalast, kui rahandusministeerium salastas rahandusminister Mart Võrklaeva kirja kultuuriministeeriumile, kus minister andis tungiva soovituse võtta rahvusraamatukogu ümberehituseks puuduolev raha kultuurkapitalilt.

Kui ERR-i ajakirjanik hakkas dokumendi vastu huvi tundma, tehti dokument avalikuks ja ministeeriumi pressiesindaja tunnistas, et AK-tempel oli sellele löödud alusetult.

"Pöördumine oli märgitud asutusesiseseks kasutamiseks kui eelarveprotsessiga seotud dokument, aga lähemal vaatlusel nähtus, et konkreetne kiri tundlikku infot ei sisalda," selgitas pressiesindaja.

Tegemist pole üksiknäitega.

Näiteks eelmisel nädalal keeldus justiitsministeerium avaldamast ERR-ile Vene kodanike valimisõigust puudutavat õiguslikku analüüsi, põhjendades, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjaliga. Seda hoolimata asjaolust, et agressorriikide kodanikelt valimisõigust äravõtva eelnõu ja seletuskirja oli avalikuks teinud justiitsminister Kalle Laanet ise ning analüüs puudutas sama teemat.

Kui ERR ministeeriumilt salastamiseks konkreetset õiguslikku alust küsis, viitas nende esindaja asjaolule, et tegu ei ole veel lõplike dokumentidega, mille minister oleks allkirjastanud ja valitsus heaks kiitnud.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug ütles, et asutuse poolt või nende tellimusel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ei luba seadus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada. Samas annab seadus võimaluse lisada AK-märge dokumendi kavandile ja sinna juurde kuuluvale dokumendile, kui neid ei ole veel allkirjastatud või vastu võetud.

"Selle sätte eesmärgiks on võimaldada niinimetatud töödokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine, et neid ei peetaks enne otsuse tegemist nii-öelda lõplikeks dokumentideks ja nendele ei tuginetaks kui lõplikele seisukohtadele," selgitas ta ja lisas, et niisugusel alusel piirangu kehtestamine ei ole kohustuslik.

Konkreetsele juhtumile hinnangu andmiseks on andmekaitse inspektsioonil Haugi sõnul liiga vähe teavet.

ERR on ametkondade liiga kergekäelist AK-templi kasutamist käsitlenud ka varasematel aastatel. Näiteks 2021. aasta sügisel ütles toonane justiitsminister Maris Lauri, et ilma põhjuseta salastatud dokumendid tuleb võimalikult kiiresti avalikuks teha, kuna see on seadusega pandud kohustus. Ta rõhutas, et AK-märke panemiseks peab olema väga konkreetne põhjus ning salastamine, isegi kui see pole olnud tahtlik, tuleb lõpetada.

Endine justiitsminister ja avaliku teabe seaduse töörühma kunagine juht Rein Lang leidis aga toona, et erinevate piirangute all olevat infot on liiga palju ja avaliku teabe seadust sisuliselt ei täideta. Ta märkis, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentide hulka tuleks drastiliselt vähendada ja probleemi võiks püüda lahendada andmekaitseinspektsioon, kellel puudub selleks paraku ressurss.

Tänavu jaanuaris ütles ka riigisekretär Taimar Peterkop, et avaliku teabe seaduse igapäevane rakendamine on kaugenenud seaduse eesmärgist, mille kohaselt peab igaühele tagama juurdepääsuvõimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.

Õiguskantsler Ülle Madise on välja toonud, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele tagab juurdepääsuvõimaluse avaliku teabe seadus ning see lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.