Filmilinnak jõuab tähtsate kultuuriobjektide sekka esmaspäeval

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Filmilinnak Autor/allikas: Novarc

Riigikogus tuleb esmaspäeval teisele lugemisele riiklikult tähtsate kultuuriobjektide otsuse eelnõu, muudatusettepanekuna on lisatud sinna koalitsioonierakondade kokkuleppena ka Tallinna filmilinnak.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Heidy Purga (RE) ütles ERR-ile, et esmaspäeval on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide otsuse eelnõu teine ja viimane lugemine.

"Kuna filmilinnak on juba esitatud muudatusettepanekuna selle otsuse eelnõu juurde, siis on meil võimalus seda muudatusettepanekut toetada," ütles Purga.

Kultuurikomisjon on välja pakkunud pingerea, mille kohaselt toetatakse kultuurkapitali vahenditest Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (SÜKU), Narva Kreenholmi kultuurikvartali "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ja Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitust.

Järgmisena esitatakse seadusest tulenevalt see pingerida kultuurkapitali nõukogule edasisteks otsusteks ja kinnitamiseks.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et koalitsioon on filmilinnaku lisamise kokku leppinud.

"Filmilinnaku lisamine sinna ehitiste nimekirja annab meile kindluse, et tõepoolest see rahastamine ühel hetkel tuleb. Ja see omakorda võimaldab vahepealsel ajal vajadusel ajutist finantseerimist kasutada," lausus Pentus-Rosimannus.

"See on eelkõige tähtis sellepärast, et filmiinimesed saaksid riigikogu otsusega kinnitatud veendumuse, et rahastamine kultuurkapitali kaudu tõesti tuleb," lisas ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul on oluline, et filmilinnak Tallinnasse tuleks.

Filmilinnaku eestvedaja Gren Noormets ütles ERR-ile, et ta loodab, et filmilinnaku riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimistusse lisamine annab kindluse rahastamisega edasi minemiseks.

"See annab aluse rääkida nendest detailidest edaspidi siis kultuurkapitaliga ja ka kinnistu omanikuga ehk AS-iga Tallinna tööstuspargid, kellega meil on kokkulepe sildfinantseerimise osas. Kui me saame teada, kuna see raha reaalselt laekub, siis me saame teada, missugust perioodi oleks vaja sildfinantseerida ja siis selle finantseerimisküsimusega edasi tegeleda," kommenteeris Noormets.

"Kui on see kindlus olemas, et see raha tuleb ka näiteks pikema perioodi jooksul, siis seda vahepealset perioodi on ikkagi teoreetiliselt võimalik sildfinantseerida kellegi poolt selle lubaduse vastu, et näiteks kümne aasta pärast saab ta raha kätte," märkis Noormets.

"Meie huvi on igal juhul endiselt ehitusega sellel aastal alustada. Me teeme kõik selleks, et tingimused kõiki osapooli rahuldaks," lisas ta.

Kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu juht Anneli Ott ei soovinud ERR-ile reedel kommentaari anda. "Enne seadusandliku võimu ehk riigikogu otsust, kelle käes on vastav otsus, ja edasisi eelarvearutelusid ei pea minister põhjendatuks sellesse protsessi sekkuda. Kinnitan, et minister on pidevalt teemat olulisena hoidnud ja osalenud vastavates aruteludes, kuid sellega praegu piirdume," ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Kadri Põlendik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: