"Mu kallis Eesti rahvas, ma tänan teid!"

Eesti presidendid.
Eesti presidendid. Autor/allikas: ERR

Kersti Kaljulaid annab esmaspäeval presidendiameti pidulikult üle Alar Karisele ja peab riigikogus lahkumiskõne. Millised poliitilised testamendid jätsid oma lahkumiskõnedes maha tema eelkäijad Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves?

Meri algatas põhiseaduse muutmise eelnõu presidendi otsevalimisteks

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist kahel ametiajal 1992-2001 president olnud Lennart Meri alustas oma lahkumiskõnet julgeolekuolukorrast maailmas, mis on mõistetav, sest 9/11 terrorirünnak paiskas maailma täiesti uude olukorda.

Oma kõne lõpus sedastas aga Meri poliitilise testamendi - ta käis välja presidendi otsevalimiste ettepaneku. Ettepaneku teine pool oli Põhiseaduse Kohtu loomine.

"Minu kahe ametiaja üheks kõige olulisemaks ülesandeks on olnud põhiseaduse kaitsmine. Olen teda kaitsnud päevapoliitiliste muudatuste eest ja rääkinud, et põhiseaduse kestmine ise on väärtus omaette. Ma olen kaitsnud põhiseadust väärtõlgenduste ja formalismi eest."

Meri märkis, et riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse.

"Võimaluse ja ka kohustuse kõnelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljapool kahtlust. Seepärast algatan täna siin põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millel on kaks eesmärki: Esiteks, presidendi otsevalimised. Loodan, et aastal 2006 valitakse Vabariigi president otse Eesti Vabariigi kodanike poolt."

Teise ettepanekuna käis Meri välja Põhiseaduse Kohtu loomise mõtte.

"Eesti Vabariik vajab organit, kellel oleks põhiseaduse lõpliku tõlgendamise õigus. Kellel oleks õigus lõplikult lahendada näiteks valitsuse ja parlamendi vahelised vaidlused või presidendi ja parlamendi vahelised vaidlused. See institutsioon võtab ka ohu, et mõni võimukas peaminister, parlamendi liider või president hakkaks endale ahmima võimu, mis talle põhiseaduse järgi ei kuulu. Põhiseaduse Kohus looks selle tasakaalu, mida Eesti Vabariik toimimiseks vajab."

Meri avaldas kõne lõpus heameelt, et ka valitud president Arnold Rüütel on toetanud tema kavatsust algatada enne ametist lahkumist põhiseaduse muutmine.

Meri päris viimased sõnad riigikogu kõnetoolis oli aga: "Mu kallis Eesti rahvas, ma tänan teid!"

Lennart Meri. Autor/allikas: Toomas Huul / ERR

 

Rüütel keskendus kokkuvõttele oma ametiajast

Aastatel 2001-2006 president olnud Arnold Rüütel keskendus oma lahkumiskõnes neile ülesannetele, mis ta presidentuuri alul ees seisid ja sellele, mida tal õnnestus saavutada.

"Me olime tänu pingutustele ja ka loobumistele suutnud väga lühikese aja jooksul läbida põhjalike reformidega siirdeperioodi. Majandusnäitajad liikusid üha tõusujoones. Ent ühiskonna ühtsus, mis oli meid edasi aidanud "laulva revolutsiooni" aegadel ja iseseisvuse taastamise päevil, oli nende kiirete muutuste käigus sel määral kaduma läinud, et sotsiaalteadlased hakkasid rääkima kahest Eestist. Niisugune oli tookord üldine taust ja meeleolu, kui ma siinsamas saalis Vabariigi Presidendi ees seisvast tööst rääkisin."

Rüütel ütles, et lubas presidendina teha põhiseaduse piires kõik endast oleneva, et vähendada lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude ja võimutasandite vahel.

Ta tõi välja kolm tegevust, mida ta sel teel ise olulisimaks pidas. Esimesena mainis ta eesti keele põhiseaduslikku kaitset.

"Sama oluliseks eesmärgiks pidasin ametisse astudes ja pean ka nüüd sotsiaalset turvalisust, mis hõlmab nii tööhõivet ja sotsiaalkaitset, vaesuse ja tõrjutuse vähendamist kui ka võimalust olla terve ja saada haridust. Turvalisuse üheks eelduseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse tasakaalustatud ja vastastikku toetav koostöö. Riigi sisemise ja välise rahu ning julgeoleku, aga ka majandusliku heaolu kindlustamiseks sidusime Eesti tuleviku NATO ja Euroopa Liiduga."

Kolmas suur siht puudutas Rüütli sõnul ühiskonna enda sidususe suurendamist - olgu siis vertikaalselt võimustruktuuri järgides või horisontaalselt kõiki Eesti piirkondi ja maanurki hõlmates.

"Sel eesmärgil kutsusime ellu ühiskondliku leppe protsessi, millest on kolme aasta jooksul kujunenud Eesti kõige laiapõhjalisem valitsusväliseid organisatsioone ühendav võrgustik demokraatia ja tasakaalus arengu toetuseks."

Kõne lõpus pöördus Rüütel valitud president Toomas Hendrik Ilvese poole.

"Soovin teile tahet ja jõudu meie rahva teenimisel, Eesti saavutuste rohkendamisel kiiresti muutuvas ning keerukaid valikuid ja väljakutseid esitavas maailmas. Soovin ja loodan, et teie tegevust saadab rahva usaldus ja toetus."

"Minul on olnud õnn seda kogeda," olid Rüütli kõne lõpusõnad.

Arnold Rüütel. Autor/allikas: Kairit Leibold

 

Ilves kokkuvõtet ja poliitilist testamenti ei teinud

Kahel ametiajal, aastatel 2006-2016 president olnud Toomas Hendrik tunnistas viimast korda riigikogu ees kõneldes, et ta ei tee tehtust kokkuvõtet ega sõnasta poliitilist testamenti.

"Sest elus ühiskond ja elus inimene ei vaja nii sünge sildiga verstaposte," põhjendas ta.

Ta peatus küll presidendivalimistel, mis pärast riigikogus ja valimiskogus läbi kukkunud voore ja kandidaate tõi riigikogu teisel katsel presidendiks Kersti Kaljulaidi.

"Eesti põhiseadus kui Eesti rahva kokkulepe on katsumustele hästi vastu pidanud. Ka äsjane, palju vastakaid emotsioone pakkunud presidendivalimise käik oli äärmisel juhul demokraatia grimass, ei enamat, nagu üks mu eelkäija tavatses ütelda."

Ta lisas, et president on üks tegelane me demokraatliku elukorralduse tasakaaluvõrrandis.

"Selles on tähtsaim koht kõrgeima võimu kandja ehk rahva valitud riigikogul – teil siin saalis, mu daamid ja härrad. Teie panete ametisse valitsuse, kes riigikogu antud seaduste ja suuniste alusel korraldab Eesti igapäevast elu. Sõltumatu kohtusüsteem mõistab õigust. Õiguskantsler jälgib, et kõigi põhiseaduslikud õigused oleksid kaitstud. Riigikontroll valvab, et me ühist vara ei kuritarvitataks.

See tasakaalustav süsteem seisab muu hulgas sellegi eest, et ükski võimuharu, institutsioon ega isik, ka president, ei saaks teiste arvel ülemäära võimu. Seda tasakaalumehhanismi tuleb hoida ja kaitsta," sõnas Ilves.

Oma suhteliselt napi kõne lõpetas Ilves aga nii:

"Ja sellega, minu sõnad ... saavad ... otsa.

Välja arvatud kaks:

Elagu Eesti!"

Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Priit Mürk

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: