Kaljulaidi sõnul on rahva usaldus riigikogu vastu vähenenud ja see on tõsine murekoht.

Kaljulaid märkis, et riigikogu liikmetele käib tihti eelnõudest aru saamine üle jõu ja näiteks ühe lahendusena võiks kaaluda kasutada ka isiklikke nõunikke või abisid.

Presidendi sõnul oleks asjakohane tõsta riigikogu liikme palka.

"On täiesti kindel, et paljudele võimekatele inimestele on tänane riigikogu liikme palk lihtsalt ebaatraktiivne. Loomulikult on rahvaesindaja töö midagi, mida ei tehta raha pärast, siin saalis on aated ja vaated ja soov Eestit oma valijate soovi järgi vormida, kuid riigikogu liige on ikkagi Eesti riigi tippjuht – kõik 101 – ja palk peab olema motiveeriv," sõnas Kaljulaid.

President nimetas vajalikuks tõsta riigikogu rolli valitsuse otsuste langemise ja arutelu juures.

Ka koroonapiirangute kehtestamise juures on olnud Kaljulaidi sõnul riigikogu roll olnud liialt passiivne.

"Kiirustades suurendati ametnike volitusi, mida, tõsi küll, saab valitsus piirata, kui tahab. Aga kui ei taha, sest on päris mõnus pugeda ametnike selja taha? Ei saabunud õigusselgust, hägustus poliitiline vastutus," ütles Kaljulaid.

"Ei ole aus, et uue õiguste ja vabaduste tasakaalu üle otsustavad ametnikud – PPA juht, kaitseväe juht, haiglate ja kiirabide juhid, ettevõtete juhid. See tasakaal on teie teha, armas riigikogu," sõnas Kaljulaid.

Kriitiline oli Kaljulaid ka eelarve menetlemise protsessi suhtes.

"Sama nähtuse – ametnikud teavad paremini – markantne näide on hääbuv eelarvemenetlus riigikogus. Kus üha vähem ja vähem on peetud oluliseks riigikogu rolli, kuni selleni, et enam pole riigikogu liikmete käsutuses isegi elementaarset tulude ja kuludega seotud teavet, mis võimaldaks soovi korral sisulisi parandusi eelarves üldse teha," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid kutsus üles presidendi valimiste korda muutma

President Kersti Kaljulaid kutsus oma riigikogu istungjärgu kõnes üles presidendi valimise süsteemi muutma ning riigikogule suuremat rolli andma.

Kaljulaid märkis, et kuigi presidendivalimised kulgesid täpselt nii nagu reeglid ette näevad, said need koos riigikoguga põhjendamatu avalikkuse kriitika osaliseks.

"Osa sellest kriitikast tulenes protseduurireeglitest, mis ei ole praeguse valimiskorra jaoks lihtsalt optimaalsed. Neid reegleid saab riigikogu vastavalt tajutud rahulolematusele kohendada ja ma loodan, et see saab tehtud," lausus Kaljulaid.

Näiteks võiks Kaljulaidi sõnul tõsta presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva kuu või paar varasemaks.

"Et sel mõte oleks, peab siis olema nimekiri lõplik. Valijameeste kogus võitku see, kel rohkem hääli nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale – mis sest, et justkui tulnud saali kohale. See on nende valik ja nende õigus, aga see ei saa mõjuda valimistulemusele suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Ja kolmandaks – kohalikud omavalitsused väärivad suuremat esindatust valijameeste kogus," märkis Kaljulaid.

Presidendi sõnul saab sellise muutusega taastada presidendivalimiste protseduuri usaldusväärsuse rahva silmis. 

EKRE lahkus presidendi kõne ajaks saalist

Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) fraktsioon presidendi kõnet kuulama ei jäänud, vaid lahkus saalist.

"Kersti Kaljulaiul ei olnud meile mitte midagi öelda siis, kui ta mingi kosmilise arusaamatuse tõttu presidendiks oli saanud. Nüüd, kui ta sellest ametist lahkub ja on mitte keegi, on tal meile veel vähem midagi öelda," põhjendas EKRE esimees Martin Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Helme: poliitilised talendid kipuvad vallajuhtideks, mitte riigikogu liikmeks

Valitsuskoalitsiooni kuuluva Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev meenutas, et riigikogu on läbilõige rahvast ning teeb oma tööd parima äranägemise järgi.

"Kas me nüüd oleme võimu käest ära andmas, ma ei usu seda. /.../ Selge on see, et ministeeriumides on rohkem ametnikke ja võib-olla rohkem spetsialiste ja ma arvan ka, et ministeeriumide töö ongi võib-olla rohkem asju ette valmistada, riigikogu peab olema suutlik neist läbi vaadata," rääkis Võrklaev.

Ta ei leia, et võimekate riigikokku toomiseks võiks saadikute palka tõsta. "Riigikogu liikme palk on ka igal aastal mõnevõrra tõusnud. Ma arvan, et tähtsam siin on ikkagi see sisemine tunne, et ma tahan oma riigi jaoks midagi ära teha," ütles Võrklaev.

"Fakt on tänapäeval see, et ühe keskmise Eesti omavalitsuse vallajuht saab rohkem palka kui riigikogu liige ja poliitilised talendid kipuvad minema sinna, mitte tulema Toompeale," kommenteeris Martin Helme.

Helme sõnul pole hea, kui riigikogust kujuneb koht, kuhu tulevad need poliitikud, kes mujalt tööd ei saa.