"Kahe väga tuntud Reformierakonna poliitiku otsus mitte toetada lisaeelarvet on demarš Kristen Michali juhitud valitsuse vastu. Võib öelda, et alanud on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni enamuse lõplik lagunemine parlamendis, sõltumata sellest, kas erakonnavahetused tulevad nüüd või sügise poole," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Täna on igal valitsuserakonna saadikul vaja arvestada ajas aina koomale tõmbuva võimaluste aknaga. Sellest saavad kõik aru," lisas ta.

Kaljulaid märkis, et kõiki pingutusi valitsust koos hoida raskendab oluliselt see, et 3. septembril toimub presidendivalimiste esimene voor. "Ma ei tea, kas nad sellest ise aru saavad, aga valitsuserakondade juhid tegid ametisolevat riigipead umbusaldades ja tema vastu intriige alustades valearvestuse. Kõige lihtsam oleks olnud toetada ametisolevat riigipead ja mitte alustada veel ühte tüli ja segadust," arutles Kaljulaid.

"Oleme jõudnud punkti, kus riik jääb strateegilise poliitilise juhtimiseta peaaegu aastaks ajaks. Valimised on 2027. aasta märtsis ja siis omakorda läheb kuu või kaks, et moodustada uus valitsus ning läbi töötada selle programm ja tegevuskava," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on praegu kõige keerulisem julgeolekuolukord alates Eesti iseseisvuse taastamisest.

"Varasematel valimistel on Reformierakond panustanud välis- ja sisevaenlase kuju loomisele. Kõige edukamad oldi siis, kui need kaks suudeti ühendada, sidudes Venemaast tuleneva objektiivse ohu sisepoliitiliste oponentide venemeelsusega.
Nendel valimistel saab olema teisiti. Valijad ei viitsi enam seda üksteise materdamist kuulata ega toeta seda. Otsitakse hoopis poliitikuid, kes suudavad inimesi ühendada ja teha koostööd, mida objektiivselt ongi väga vaja," märkis Kaljulaid.

Mart Võrklaev vastas Kaljulaidile, et poliitik läheb oma fantaasiatega natuke liiga hoogu.

"Minu ja Aivari otsuste tagant ei tasu otsida koalitsiooni kukutamist. Riigieelarve on keerulises seisus ning defitsiiti on vaja vähendada. Peaminister on Reformierakonna nimel öelnud, et me 0,5 protsendi kaupa aastas hakkame defitsiiti vähendama. See on õige samm, kindlasti ei ole lihtne, kuid oleme Reformierakonnas enne raskeid kokkuhoiuotsuseid teinud ja olen kindel, et suudame neid teha ka edaspidi," ütles Võrklaev.

"Lisaeelarve lükkab selle aasta kulusid edasi ja selle asemel tehakse uusi kulusid, mis mõne aasta pärast summeeruvad ja defitsiiti suurendavad. Selleks, et meie defitsiidi vähendamise tegevus oleks natukenegi lihtsam, siis meie arvamus on, et me järgmiste aastate peale lisakulusid ei peaks võtma. Seega oli selle otsuse ja tegevuse taga selge mure riigi rahanduse pärast," selgitas Võrklaev.

Võrklaev lisas, et sotsid küll räägivad murest riigi rahanduse pärast, kuid samal ajal tegid rahanduskomisjonist lisaeelarvesse eelarve defitsiiti suurendavaid püsikulude ettepanekuid 42,5 miljoni eest.

"Näitamata ära püsikulude jaoks vajalikke katteallikaid, vaid pakkusite nende kattes Vabariigi Valitsuse reservi, mis ei ole mõeldud püsikulude katteks ja kus ettepanekute tegemise hetkel oli 27 miljonit. See ei ole vastutustundlik rahanduspoliitika ja täpselt selliste läbimõtlemata ja katteta otsuste tõttu oleme riigi rahakotiga siia jõudnud, kus oleme," kritiseeris Võrklaev.

Reformierakonda kuuluvad endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev ei toetanud esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjonis selle aasta lisaeelarvet.