Eesti elektrijaamas on praegu töös neli energiaplokki, muuhulgas ka need, mis suure süsinikujälje tõttu vaid soodsa turuseisu ajal käivitatakse. Ilma soojuselektrijaamadeta tuleks suure tõenäosusega hakata Eestis elektritarbimist piirata, kuid praegu aitavad nad elektrihinda madalamal hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui ma vaatan jällegi tänast tarbimist, see on umbes 1000 megavatti, meie panus sinna on kuskil 650 ja vaatamata tuulisele ilmale, muuseas, tuulepargid annavad kõigest 200 megavatti, siis ma usun, et kui me oleks veel väiksemate võimsustega turul, oleks see hind veelgi kõrgem, nii et me täna anname parima, et hoida siin kuskil 10-20 eurot megavatt-tunni kohta seda hinda veel odavamal, kui ta ilma meie võib-olla soojuselektrijaamadeta oleks," ütles Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

Vainola arvates jagub ülikõrget elektrihinda veel kauaks. Kolmapäevalgi on oodata uut börsihinnarekordit. Aasta tagasi oli elektri megavatt-tund pea 100 eurot odavam.

"Nende kõrgete hindade taga on eelkõige see, et 75-80 protsenti muutuvkuludest moodustavad keskkonnatasud, kõrge CO2 hind. Aga selge on see, et praegune liiga kiire üleminek taastuvatele energiaallikatele, et vanu traditsioonilisi tootmisvõimsusi on oluliselt suuremas mahus suletud, kui uusi tootmisvõimsusi on peale tulnud, eelkõige taastuvaid, see on vast kõige õigem mõju, miks ta nüüd on just eskaleerunud," rääkis Vainola.

Valitsuse otsusega peavad põlevkivielektrijaamad tagama 1000 MW elektritootmisvõimsuse vähemalt 2023. aastani. Mis edasi saab, pole veel selge.