Eesti Energia trendikalt roheline mobiiliäpp andis elektri kolmapäevaseks börsihinnaks 19,4 senti/kWh, mullu septembris oli see 4,75 senti/kWh. Tõus üle nelja korra. Meie aastast elektritarbimist arvestades tähendab selline hinnatõus Eesti inimestele enam kui pooleteise miljardi euro ulatuses täiendavaid kulusid. See on võrreldav kogu Eesti haridussüsteemi aastaste kuludega.

Põhjuseid-selgitusi on palju, aga ühe sõnaga kokku võttes on selle taga Euroopa Liidu ja selle kiiluvees Eesti tegelik kliimapoliitika. Kliimamuutused nõuavad tegutsemist ja võib-olla ka jõulist sekkumist, ent meie otsused peavad olema kaalutletud, vastutustundlikud ja kõigile arusaadavad.

Juulis, Bastille vallutamise 232. aastapäeval avaldas Euroopa Komisjon oma regulatiivsete meetmete kava "Fit for 55" täitmaks Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni lubadust ehitada üles kliimaneutraalne Euroopa aastaks 2050. Selles seati varasemaga võrreldes oluliselt ambitsioonikam siht vähendada aastaks 2030 EL-i CO₂ emissioone 55 protsendi võrra 1990. aastaga võrreldes. Eesti on võtnud kohustuse vähendada oma heitmeid isegi 70 protsenti.

Selle paketi avalik retoorika baseerub entusiastlikul kasvustrateegial: süsinikuneutraalsuseks seame tarbimisele piiranguid ja tõstame saastekulusid, kuid nii, et sellega kaasneb majanduse ja heaolu kasv, suurenev tööhõive, kasvav üleilmne konkurentsivõime, edenev sotsiaalne võrdsus jne jne.

See kõik ei ole lihtsalt võimalik – rohepöördel on hind. Ja ilma hinda teadmata ei tohiks kaupa osta. Meie aga ei tea praegu isegi seda, kas see hind on meile, olgu Euroopas või Eestis, üldse jõukohane.

On kahetsusväärne, et kliimapaketi mõjuanalüüs ei anna vastust lihtsatele küsimustele: palju hakkab maksma elekter, lennupilet Brüsselisse, autosõit Tartusse või keskmise korteri kütmine jaanuaris. Kui neile küsimustele vastuseid ei ole, on vastutustundetu hakata sulgema elektrijaamu või keelustama sisepõlemismootoriga autosid ja puuküttega ahjusid.

Süsinikuheite vähendamine on meie rahvuslikes huvides, ent "kestmine läbi aegade" on olulisem. Ja tasuks teada, et Eesti süsinikuheide moodustab 0,04 protsenti kogu maailma heitest ning Euroopa heite vähenemisega 20 protsenti aastatel 1990-2018 kaasnes Hiina süsinikuheite Euroopa kokkuhoidu ligi kümme korda ületav kasv .

Eesti peab lähiajal kujundama oma seisukoha kliimapaketis toodud ettepanekute suhtes. Selleks on vaja tõsist avalikku ja tasakaalustatud huvidega arutelu, mis keskenduks lahenduste otsimisele, sisulistele väljakutsetele ning kindlasti ka nendega seotud kulude ja riskide hindamisele, mitte palja- ja paljusõnalistele retoorilistele kinnitustele, nagu kahetsusväärselt on juhtunud riigikogus vastu võetud kliimapoliitika alustega.

Valitsus on selleks tarbeks moodustanud rohepoliitika juhtkomisjoni ja kutsunud kokku ekspertkogu. Tahaks loota, et rohepöörde hinna-, riski- ja mõjuanalüüs saab olema nende töös olulisel kohal ning see jõuab enne asjakohaseid poliitilisi otsuseid ka laiema avalikkuseni.

Ma ei vastusta mingil määral vajadust kliimaväljakutsega tegeleda, olgu üleilmselt, Euroopas või Eestis, ent tegeliku tulemuse saavutamiseks ei ole kõige olulisem mitte kiirus ja ambitsioonikus, vaid läbimõeldus ja vastutustundlikkus. Veelgi olulisem on aga laiapõhjaline ühiskondlik toetus, mis eeldab avatud ja ausat suhtlust ka rohepöörde vältimatuid kulusid puudutavalt.

Ka rohepöördel tuleb lähtuda Eesti rahvuslikest huvidest just nagu teevad meie partnerid lähedal ja kaugel.