Peaminister Kaja Kallas pidi riigikogu ees vastama küsimustele, milliseid lahendusi näeb ta olukorrale, kus elektri hind iga päev uusi hinnarekordeid teeb.

Kallas selgitas vastuseks sotsiaaldemokraatidele Indrek Saarele ja Jevgeni Ossinovskile, et elektri hinna on kujundanud nii kõrgeks mitu tegurit. Eesti ostab elektrit sisse Põhjamaadest, kus aga on elektri hinda muu hulgas kujundanud kaks ootamatut sündmust: Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ning selja taha on jäänud kõige tuulevaiksem suvi. Sellele lisaks tuleb lühikese ajaga kahekordseks kasvanud CO₂ heitmekvoodi hind, mis moodustab suure osa elektri hinnast.

"Ka majanduskasv on taastunud ja seetõttu on ka tarbimine kasvanud," nimetas peaminister veel ühe teguri, mis elektri hinna tõusu mõjutab.

Kallas möönis: "Jah, elektri hinna tõus on praegu igal pool maailmas ja see on probleem. Mida saame elektri hinnaga teha, on väga piiratud ulatuses. Vähemkindlustatud isikutel on võimalik saada kohalikelt omavalitsuselt toetust, et kõrgenenud elektrihinnaga toime tulla."

Pikema aja peale nimetas ta lahendustena viimases kvartalis välja kuulutatava vähempakkumise taastuvenergia tootmiseks. Kallas möönis, et investeeringud taastuvenergialahendustesse võtavad aega, ent pikas plaanis annavad need odavamat elektrit.

"Meil pole piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, mis annaks seda odavamat elektrit," nentis Kallas.

Samuti on plaanis edaspidi taastuvenergia tasu suurtarbijatele ja väiketarbijatele diferentseerida. Lõpuks peaks see väljenduma madalamas võrgutasus kodutarbija elektriarvel, mis praegu moodustab 42,8 protsenti.

Lisaks soovib Eesti koos teiste läänemereriikidega rajada merre ühise tuulepargivõrgustiku, mis võimaldaks tarbida elektrit sealt, kust parasjagu odavamalt tuleb.

"Meretuuleparkides on tohutu potentsiaal, arendame seda lätlastega koos, et oleks piisavalt tootmisvõimsust," ütles peaminister.

Parts: taastuvenergialahendused ei too juhitavaid võimsusi juurde

Andrus Ansipi kahe valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütleb, et jutt kiiremast üleminekust taastuvenergiale ei too juurde juhitavaid võimsusi. Näiteks meretuuleparkide kasutegurit hinnatakse 50 protsendile - kogu aeg pole ka merel tuult.

Tema hinnangul vajaks Eesti Auvere kõrvale hoopis veel üht juhitava võimsusega ehk fossiilsetel kütustel põhinevat elektritootmist, et elektri hinda alla tuua. Kõik muud jutud uutest tehnoloogiatest on tulevikumuusika, aga rekordeid lööv elektri hind vajab lahendust kohe, sest tegemist on EL-i julgeolekupoliitilise küsimusega.

"Ei saa ehitada konkurentsivõimelist majandust olukorras, kus ei tea, mis nädala pärast olukord on," ütleb Parts.

Ta meenutas, et vaid mõni aasta tagasi deklareeriti heitkogustega kauplemise ehk ETS süsteemi reformimisel CO₂ kvoodi hinnaeesmärgiks 20 eurot tonnist, ent praegu on hind kolm korda kõrgem, mis mõjutabki elektri hinda kogu Euroopas ning muudab selle konkurentsivõimetuks ka väljaspool EL-i.

"Energia varustuskindluse ja konkurentsivõime osas ei saa ajada enam üldist, abstraktset juttu. Me olime elektrit eksportiv riik, nüüd oleme muutunud importivaks riigiks väga suures mastaabis," rõhutab Parts, kes leiab, et ümmarguste juttude aeg on läbi ja energiapoliitika peab minema konkreetseks.

EL-i varustuskindlus ja energeetiline julgeolek vajab sellise hinnatõusu tingimustes Partsi hinnangul uut mõjuanalüüsi, et aru saada, kas praegu hinnaga toimuv on mingi anomaalia või nägidki ETS-i reformid sellist tulemust ette. Seetõttu tuleks toonased kokkulepped ja mõjuanalüüsid uuesti lahti võtta ja vaadata, mis ja miks on teisiti läinud.

"Kui tollal EL-i tasemel ette võetud ETS-i reform on toonud sellised ettenägematud tagajärjed, on vältimatu vaadata, mis läks valesti," leiab Parts.

Aas: juhitav võimekus peab igal juhul säilima

Praegune majandus- ja taristuminister Taavi Aas möönab, et ETS süsteem ehk kvoodi hind elektri kõrge maksumuse juures oma eesmärki enam ei täida. Seetõttu tuleks CO₂ kvoodile panna hinnalagi.

"Paraku kvoodid elektri kõrge hinna juures enam ei tööta. Turul on suur nõudlus, kvoodid kui sellised ei mõjuta enam seda, kas elektrienergiat toodetakse fossiilsetest kütustest või mitte. Tagajärg on see, et kvoodi kõrge maksumuse peab kinni maksma tarbija, on ta siis ettevõtja või eraisik. Nii et tururegulaatorina kvoodid tõesti hetkel ei tööta," möönis Aas. "Nõudlus elektri järele on kiiresti kasvanud, kvoodid ei mõjuta seda, kui kiiresti me liiguksime rohelisema elektri poole. Pigem nad töötavad vastu, sest tarbijale nad mõjuvad ju ikkagi negatiivselt."

Aas leiab, et kuivõrd ajalooliselt on ka 25 eurot tonnist peetud CO₂ kvoodi eest kõrgeks hinnaks, võiks hinnalae umbes sellele tasemele ka fikseerida.

"Kui elektri hind on kõrge ja kvoodid kaotavad oma mõju turul, pole neid mõtet hoida sellise hinnataseme juures, kus nad mõjuvad pärssivalt nii inimestele kui ka tervele ettevõtlusele. Siis, kui elektril on tõesti madal hind, mõjuksid kvoodid tururegulaatorina selles suunas, et astutaks ikkagi samme rohelisema energia suunas," ütles Aas.

Aas möönis, et tuuleparkide rajamine võtab pikalt aega. Ida-Eestis saaks hakata tuuleparke rajama alates 2024. aastast, Liivi lahes kõige varem 2030. aastal. Seni on vaja hoida reservis tuhat megavatti juhitavat elektrivõimsust.

Aas aga leiab, et energiajulgeoleku seisukohast peaks see nõue jääma alaliselt alles.

"Juhitav võimsus peab igal juhul olema, sellest me ei saa üle ega ümber. Ka heade ühenduste korral peame suutma minimaalses mahus tagama oma energiajulgeoleku. Ka siis, kui meil näiteks 2035 on juba palju rohkem tuuleparke, peab meil samamoodi olema võimekus tagada energiavarustus ka juhuks, kui meil tuult ei ole. See jääb igavesti alles," toonitas Aas.

Praegu aga vajab Eesti oma energiapoliitikas eeskätt töörahu, leiab minister.

"Et plaanid, mis on tehtud, oleks võimalik ajas ellu viia. Eesmärkide kiire suurendamine ei tule kindlasti kasuks, pigem tekitab segadust," leiab Aas. "Ei ole olemas sellist asja nagu rohepööre, see on protsess, ja see võtab pikka aega."