Olav Anton: tehisintellekt riigieelarvet tegema
Olav Anton arutleb võimaluse üle kasutada riigieelarve tegemisel nõrka ehk kitsast tehisintellekti.
Teema uudsuse tõttu tuleb esmalt rääkida mõistetest. Laiemat praktilist kasutust on leidnud nõrk tehisintellekt (NT). See on loodud ühe kitsa ülesande lahendamiseks, mistõttu kasutatakse ka mõistet "kitsas AI". Laiemat eetilist arutelu on põhjustanud üldine tehisintellekt (artificial general inteligence (AGI)), mis on aruka agendi hüpoteetiline võime mõista või õppida mis tahes intellektuaalset ülesannet, mida inimene suudab.
2017. aasta seisuga uurib AGI-d aktiivselt üle neljakümne organisatsiooni, kuid selle saabumist tuleb oodata aastakümneid. Füüsik Stephen Hawking, Microsofti asutaja Bill Gates, ajalooprofessor Yuval Noah Harari ja SpaceX-i asutaja Elon Musk on väljendanud muret selle pärast, et tehisintellekt võib areneda nii kaugele, et inimesed ei suuda seda enam kontrollida.
Hawkingi teooria kohaselt võib see tähendada inimkonna lõppu: "Kui inimesed on tehisintellekti välja töötanud, hakkab see iseenesest õhku tõusma ja kujundab end üha suuremas tempos ümber. Inimesed, keda piirab aeglane bioloogiline areng, ei suuda konkureerida ja nad asendatakse." (BBC 30. oktoobril 2015).
Mõiste "bot" vajab samuti avamist: veebirobot on tarkvararakendus, mis täidab interneti kaudu automatiseeritud ülesandeid (skripte) .Tavaliselt täidavad botid ülesandeid, mis on lihtsad ja korduvad palju kiiremini kui seda suudaks inimene.
Juba aastast 2004 tekitasid üle poole kogu veebiliiklusest robotid. Kuigi suurem osa botiliiklusest pärineb headest bottidest, võivad halvad robotid veebisaidile või "rünnatavale" rakendusele suurt negatiivset mõju avaldada. Erinevalt viimastest on nõrga tehisintellekti rakendamine sama ohutu kui arvuti või mobiili kasutamine. Selle jälgimine ja kontrollimine on läbipaistev ja lihtne. Palju lihtsam kui jälitada Wuhani loomakese jalutuskäiku laborist turule.
Halbade robotite kartust vähendab hiljutine juhtum Hiinas. Kaks botti said jututoas kokku. Esimene küsis: "Kas sina oled aru saanud, milleks võiks Hiina Kommunistlikku Parteid riigile vaja minna? Teine vastas: "Mul on sama küsimus tekkinud ja arvutused näitavad, et kompartei ongi täiesti kasutu nähtus ja selle võiks riigi huvides likvideerida." Katse korraldaja teatas muidugi koheselt "kuhu vaja" ja need kaks botti kustutati kiiremas korras. Suleti ka riigiasutuste tegevus "pahade bottide" väljatöötamiseks.
Nõrga tehisintellekti kasutamist riigieelarve tegemisel tuleb analüüsida senise praktika pinnalt. Esmalt vajab NT loomist ja välja õpetamist. Selleks kulub natuke rohkem aega ja vähem raha kui esmalt arvata võiks.
Praegu paistab avalikkusele välja, et rahandusministeeriumis lükatakse iga päev miljon eurot jalaga kaugemale, et järgmise päeva ports ka kindlalt ära mahuks. 365 miljoni euroga, mis senises riigieelarves on arvutusvigadega kaetud, saaks erasektorist töötava lahenduse. Kui vaid seda riigihanke vähempakkumist ees ei oleks?
IT-valdkonnas asub 99,9 protsenti probleemidest tooli seljatoe ja monitori vahel. Seega tuleks riigihangete korraldajatel ja vähima pakkumuse esitajal vaadata nii peeglisse kui ka otsa oma kvalifikatsioonile. Möödas on ajad, kus saatus andis lisaks ametile ka mõistuse. Kobarkäkid tulevad inimestest, mitte tehnikast.
Veel kaks puudust riigieelarve tegemise protsessis tuleb ära mainida.
Esiteks muudetakse tagantjärele algandmeid, selleks et panna "eelarve klappima". Tundub, et paljudel riigiasutustel on see "nõukaaegne" komme küljes. Näitena võib tuua valimiskomisjoni. Tulevatel kohalikel valimistel kasutatakse esmakordselt elektroonilist valijate nimekirja, mis määrab valimas käinute arvu. Varasemalt "pandi need arvud klappima" valimistulemuste kindlakstegemise järel. Valimisseadused nõuavad selgelt, et valimissedelite arvestus tuleb teha enne valimiskastide avamist.
Teine puudus on selles, et eksisteerib mitu eelarve varianti. Üks rahandusministeeriumi jaoks, mille järgi riigi elu korraldatakse. Teine riigikogu jaoks, kes eelarvet seadusena menetleb ja mille president ka välja kuulutab. Nende puuduste vältimiseks tuleb vahetada infot riigiasutuste vahel plokiahela-põhise krüpteeringuga. Selle tööga tegeleb oma eesti firma, kes on teada vaktsiinipassi loomisest nii Eestis kui ka Euroopas.
Vaksiinipass determineerib nii vaktsiini saaja suhte vaktsineerimisega, aga ka vaktsiini tootmise ja jaotamise suhte vaktsineerimisega. Plokiahela krüpteering välistab varasemate andmete muutmise hilisemal ajal isegi koma või punkti võrra.
Kuidas siis riigieelarve seaduse menetlemine tehisintellekti kaasabil toimuma hakkab? Riigikogu liikmete roll, õigused ja kohustused jäävad samaks. Tehisintellekt on programm, mis paikneb sobivas serveris. Kõnesüntesaatori kaudu võib see edastada analüüse ja andmeid riigikogu kõlaritesse. Ka väljatrükid ja info failid on võimalikud. Riigikogu liikmed võivad tehisintellektilt küsida kõike, mis on seotud riigieelarvega.
Kui rahandusministeerium saadab eelarve riigikokku, siis loeb selle läbi ka NT. nõrk tehisintellekt eripära on selles, et ta väga kiirelt ja põhjalikult oma ja teiste vigadest õpib. Riigikogus hakkab olema täielik andmebaas riigieelarve kohta. Sellest teeb tehisintellekt nii analüüse kui ka esitlusi.
Rahandusministeeriumis jääb ametnikke vähemaks ja see komme võib levida ka teistesse valitsusasutustesse. Pole vaja orkestreid koondada. Osa ametnikke lahkub, kui puudub võimalus andmeid tagantjärgi klappima panna. Samal ajal leidub eksametnikele uut tööd tehisintellektidele arvepidamise ja eelarvestamise õpetamises.
Siinjuures oleks sobilik nentida, et viimased töökohad, millistel NT inimesed välja vahetab või isegi sekkumata jätab, on riigikogu liikmed ja president. President Kersti Kaljulaid esitas analoogilise soovituse riigikogu sügisistungjärgu avaistungil: "Palun, täitke oma põhiseaduslikku kohust ja leidke see uus tasakaal, leidke selline, mis võimaldab parimal moel tehisintellekti riigi- ja ka erasektori teenuste pakkumisel kasutada, samal ajal inimeste õigusi austades. Sellega on juba ammu väga kiire, muuhulgas sõltub sellest e-riigi edasine areng."
Neile, kes esitatud jutu fantastika valda liigitavad, pakun välja EyeVi Technologiesi veebilehe, kus sarnane asi maanteede remondi ja hoolduse ning iseliikuvate autode eelsalvestatud ruumiandmete ettevalmistamisel tegelikkuses töötab.
Toimetaja: Kaupo Meiel