"Üldiselt ma leian, et praegune lärm selle ümber on selgelt liialdatud, see teema on üle tähtsustatud. Räägivad peamiselt inimesed, kes eelarvest aru ei saa, keda eelarve sisu väga ei huvita ja siis jauravad selle vormi üle," ütles Ligi usutluses ERR-ile. "Tegelikult on eelarve probleemid ikkagi ülekulu ja eelarve valikute kvaliteet. Mitte ükski eelarve ei ole kunagi loetav nagu juturaamat, et võtad ette ja saad targaks. Siin on meetodi probleem pigem lugejapoolne," lisas ta.

Eelmisel nädalal avaldatud riigikontrolli aruandest selgus, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõigis koondsummades – tuludes, kuludes, investeeringutes ja finantseerimistehingutes – on arvestus- ja arvutusvigadest tingitud ebatäpsused, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Ministeerium põhjendas tekkinud vigu tegevuspõhiselt koostatava eelarve kokkupanemise töökorralduse ning seda saatva ajapuudusega.

"Veel kord – see teema on üle dramatiseeritud. Ka riigikontrollile meeldib dramatiseerida, neil on hea avalike suhete osakond," kommenteeris Ligi ning kaitses samas ametnikke, kes riigieelarvet suure ajasurve all koostavad.

"Ametnikud on selgelt ülekoormatud, selles viimases etapis vähemalt. Ja kui tekivad liitmisvead ja üldsummad lähevad nihkesse, siis sellest tegelikult maailm kokku ei kuku, sest lähteandmed on õiged ja tegelikud raha kasutajad teavad, kui palju neil raha on," leidis Ligi. "Narr, piinlik, kole – kõik on õige, aga see ei ole kõige tähtsam teema. Kõige tähtsam on ikkagi see, et eelarve kulubaas on nelja-viie aastaga aetud kaugelt üle tulubaasi struktuurselt, sisemiselt ja see ei lähe ise üle. Seal on tegelikult probleemid," lisas ta.

"See tõesti ei ole nii tähtis teema, nagu räägitakse. Aga muidugi tuleb ka selle sekundaarse, vormilise teemaga tegeleda ja lõpuks otsustada, mis me sellest saame," ütles Ligi.

Tegevuspõhisest eelarvest loodeti suuremat selgust

Kommenteerides paljude probleemide põhjuseks peetava tegevuspõhise eelarve juurutamist eelmise kümnendi keskel, tunnistas Ligi, et suhtus ise sellesse leigelt. "Aga kuna rahvusvahelised kogemused olid väga kiidetud – seletati, et see aitab eelarve sisu ja eesmärke paremini lahti mõtestada - siis ma kätt ette ei pannud," ütles ta.

Ligi meenutas ka oma 2015. aastal tehtud kriitikat tegevuspõhise eelarve kohta, et sellesse jäävad valged laigud. "Me vägisi sõnastame mingisugused teemad ja siis satuvad ühelt poolt arusaadavad asjad nagu õpetajate palk mitmesse programmi laiali ja seda ei leia hõlpsalt üles ning teistpidi jällegi tekivad niisugused küsimused, et oot, kuhu nüüd see asi paigutada," kirjeldas Ligi.

"Nii et see on natukene kunstlik mudel alati, aga poliitilised prioriteedid on ka natukene kunstlikud. Ühiskond seab endale eesmärke ja erakonnad, valitsused seda enam ja siis püütakse kangutada eelarve kulusid nendesse raamidesse ja näidata ka mingisuguseid indikaatoreid, et kas läks paremaks, mis suunas areng tuli," kirjeldas ta.

Ligi tõdes, et probleemid, mille eest ta omal ajal hoiatas, ei jäänud tegevuspõhise eelarve juurutamisega tulemata.

"Olen seda pikalt rääkinud, et kuluartiklid peaksid olema risti kättesaadavad. Aga selleks on vaja IT-lahendusi, selleks on vaja tööd teha, et kes tahes eelarvet kasutab, saab ka ristivaate – et üle mitme programmi oleks teatud kulud paremini liidetavad. See vist on ka töösse läinud, meile kinnitati, et selles suunas liigutakse, aga me veel ei näe tulemusi. Eks me sügisel koguneme ja vaatame selle üle," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Ligi kritiseeris eelarve seisu ja kaaspoliitikuid

"Kogu eelarve on viimaste aastatega jõhkralt käest lastud. Olen seda väga palju rääkinud, sellest on Eesti Pank rääkinud, eelarvenõukogu on seda kritiseerinud, rahvusvahelised organisatsioonid, aga kõik läheb edasi," rääkis Ligi.

"Jauratakse mingisuguse tegevuspõhise eelarvega saamata aru isegi traditsioonilisest eelarvest, et see on oluline dokument, et see on täis poliitilisi valikuid ning otstarbekuse ja jätkusuutlikkuse teemat," jätkas ta.

"Selles mõttes ma riigikogu liikmete pärast väga ei nutaks, mis puudutab arusaadavust, vaid ikka selle üle, et nad ei hooli, neid ei huvita. See on probleem, et eelarvesse suhtutakse väga leigelt ja eelkõige eelarve jätkusuutlikkusse ja kulude otstarbekusse," leidis Ligi.

Sõerd ja Maruste kriitilised

Samas kritiseerivad Ligi parteikaaslased Reformierakonnast, Aivar Sõerd ja Rait Maruste tegevuspõhise riigieelarve juurutamist.

"Olen päri riigikontrolöri tehtud kriitikaga, et parlament on elimineeritud sellest, kuidas riigieelarves raha jagatakse ning et seda teeb rahandusministeerium, mis pole isegi põhiseaduslik institutsioon, vaid üks allasutus," ütles Maruste teisipäeval ERR-ile.

Maruste oli 2013. aastal, kui tegevuspõhise eelarve juurutamiseks muudeti riigieelarve baasseadust riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees.

"Praktilises plaanis on eelarvestamine küll rahanduskomisjoni rida ja pädevus, kuid protsessil on ka selge olemuslik seos riigigiõiguse ja põhiseadusega. Nimelt võimujaotusega esinduskogu (Riigikogu) ja täitevvõimu (Vabariigi Valitsuse) vahel," selgitas Maruste.

"Eesti on parlamentaarne riik ja riiki juhib rahva valitud esinduskogu, kes moodustab täitevjuhtimiseks valitsuse. Juhtimise ja poliitikate elluviimise peamine instrument rahaeraldamised. Parlamendile peab selles olema ja jääma otsustav roll. Kui see antakse täitevvõimule ja üksikutele ministritele, ministeeriumitele, siis loovutab parlament põhiseaduse vastaselt ka oma õiguse ja põhiseadusliku kohustuse otsustada riigi põhilised arengusuunad ning nende teostamise vormid ja viisid. Otsustamisõigus ja vabadus läheb üle täitevvõimule ja ametnikele. See on riigiõiguslikult põhimõtteliselt vale tee," selgitas Maruste

"Sel ajal räägiti, et muudatused on vajalikud poliitiliseks paindlikkuseks. Aga need argumendid ei olnud veenvad ning sellest oli tingitud ka kahtlustav hoiak nende plaanide suhtes," meenutas Maruste.

Eelmisel nädalal kritiseeris riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd teravalt tegevuspõhiselt koostatavat riigieelarvet, mida tema hinnangul ei vaja keegi ning mis võib olla ka üks põhjusi, miks möödunud aasta eelarvesse vead tekkisid.

"Olen pikalt rääkinud, et tegevuspõhisele eelarvele üleminek on olnud ebaõige ning viimase info valguses on see veel selgemaks saanud," rääkis Sõerd reedel ERR-ile. "Tegevuspõhine eelarve on tarbetu, sellel ei ole tarbijaid, seda ei kasuta ei riigikogu ega ka riigiasutused ning seda kinnitas ka riigikontroll."