Holm: meie ülesehitatud eelarve on keeruline, arusaamatu ja kohati kasutu

Foto: ERR

Riigikontrolör Janar Holm ütles ETV saates "Esimene stuudio", et rahandusministeeriumi vead ja ebakvaliteetne töö riigieelarve koostamisel on seotud tegevuspõhise eelarve kasutuselevõtuga. Selle tulemusena on tema sõnul Eestis loodud eelarve, mis on keeruline, arusaamatu ja kohati kasutu.

Teisipäeval avalikustatud riigikontrolli kontrolliaruanne näitas, et rahandusministeerium on esitanud mulluse riigieelarve tulud tegelikust suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute osa väiksemana. Tulude hulka on arvestatud ka see, mis sinna ei kuulu, ning jäetud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute summade arvutamisel osa summasid arvesse võtmata. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra tegelikust paremana.

"See raha on erinevate lahutamis- ja liitmistehete vahele kinni jäänud. Tegemist ei ole juhtumiga, kus keegi oleks raha ära viinud kuhugi, vaid lihtsalt on erinevad read valesti kokku arvutatud ja nii see lihtsalt ongi," kommenteeris Janar Holm.

Holmi sõnul räägib see töö kvaliteedist, mis on seotud riigieelarve ettevalmistamisega. "Probleem on selles, et oleme ehitanud üles endale eelarve süsteemi, kus on väga keeruline näppu peale panna, eelarve on keeruline, eelarve koostamine on ministeeriumide jaoks keeruline, on hulk tabeleid, mida tuleb kokku panna ja nii sellised vead juhtuvad. Kas nii tähtsa dokumendi puhul see juhtuda võiks? Ma arvan, et seda ei tohiks mitte mingil juhul nii juhtuda," sõnas Holm.

Holmi sõnul ei saa öelda, et see oleks olnud tahtlik arvudega manipuleerimine, et rahaseisu paremini näidata. "Meie hinnangul on tegu lihtsa ja labase eksimusega. Ei ole meil andmeid selle kohta, et seda oleks meelega tehtud," märkis ta.

"See, mis juhtus, kindlasti Eestile au ei tee. Sellepärast et korras riigi rahandus ei tähenda mitte ainult seda, et me kulutame vähem, kui teenime, vaid see, et me tegelikult ka paneme korraliku riigieelarve kokku ja me teame, kuhu raha läheb ja milleks me seda kasutame," toonitas riigikontrolör.

Vastates küsimusele, kes on süüdi, ütles Holm, et konkreetset isikut siin otsida ei tasu." Põhjused on need, et me oleme üles ehitanud eelarve, mis on keeruline, arusaamatu ja ma julgen öelda – kohati ka kasutu," nentis ta.

"Väga paljud probleemid hakkasid sealt pihta, et suure hurraaga mindi tegema tegevuspõhist eelarvet," lisas Holm.

Holm selgitas, et tegevuspõhine eelarve on selline eelarve, mis peaks andma aimu sellest, kui palju teenused maksavad, näiteks piirivalve teenus või erinevad raviteenused.

"Ei eraldata raha asutusele, vaid mingi teenuse jaoks. Seda hakati tegema lootuses, et me teame iga euro kasutusotstarvet. Tegelikult on vastupidi. Lubatud teadmist, kui palju teenus maksab, ei ole."

Rääkides terviseameti külmlao skandaalist, ütles Holm, et ei ole mingit kahtlust, et süüdi on terviseamet. "Terviseamet on see, mis seisab selle eest, et need ravimid oleks hoitud ja säilitatud. See tuleneb seadusest," ütles Holm.

"Kui me ütleme, et me ei tea, kes vastutab, siis ma oleksin äärmiselt murelik, kas me siis teame, kelle käest praegu küsida, kus on need ravimid ja mida nendega praegu tehakse. Minu meelest ei ole siin üldse mingit küsimust," lausus Holm.

"Järgmine samm on küsida, mis edasi saab. Kas riik teeb seda? Või tuleb tellida teenust erasektorist?" küsis ta.

Rääkides kahjudest, ütles Holm, et lisaks hävinenud ravimite väärtusele, tuleb arvestada ka taastamisväärtusega ja vahepealse ravimite hoiustamise kuludega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: