"Riigieelarves valesti arvestatud tulude ja kulude vahe, milleks oli 365 miljonit eurot, on lihtsalt selle probleemi ilming. Lisaks on probleemi sümptomeiks see, et rahandusministeerium ei järgi eelarve seletuskirja koostamisel iseenda seatud põhimõtteid. Tegevuspõhine eelarvestamine on toonud kaasa topeltarvestuse ja sellega kaasneva ajakulu ministeeriumites," kirjutas Metsalu-Nurminen riigikontrolli blogis.

Peakontrolöri sõnul ei suuda ministeeriumid kehvasti toimivate infosüsteemide ja sageli muutuvate reeglite tõttu oma kulusid tegevuspõhiseks teisendada. Samuti jätab soovida rahandusministeeriumi poolne juhendamine ja kontrolli eelarveprotsessi üle on vähe.

"Minu arvates hakkas asi allamäge veerema siis, kui tegevuspõhisele eelarvele üleminekut asuti katsetama paaris ministeeriumis. Esirinnas olid haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium. Pärast jäeti aga hindamata, mis olid selliste katsetuste plussid ja miinused ning kas tegevuspõhine eelarve lõi vähemalt eeldused targemateks otsusteks," märkis Metsalu-Nurminen.

Riigikontroll hoiatas seejuures mitu aastat tagasi, et ministeeriumite pilootprojektid ebaõnnestusid, mistõttu oleks peakontrolöri sõnul pidanud juba toona mõtlema, kas minna tegevuspõhise eelarvega edasi.

Metsalu-Nurmineni sõnul esinesid 2020. aasta eelarvega analoogsed lihtsad liitmisvead juba 2019. aasta eelarves, mida veel tegevuspõhiselt ei koostatud.

"Olen skeptiline, et rahandusministeeriumi soov järgmistel aastatel eelarvet detailsemaks teha midagi olemuslikult parandaks. Vastupidi – tühja tööd ja segadust tõotab hoopis juurde tulla. Selle eest hoiatas riigikontrolör ka kolm nädalat tagasi rahandusministrile saadetud kirjas, kus ta esitatud eelnõu kommenteerib ja leiab, et kogu eelarve koostamine vajab täielikult uut lähenemist, mittetöötava mudeli kõpitsemine ei too loodetud tulemust," sõnas Metsalu-Nurminen.

Riigikontrolli peakontrolöri sõnul ei tähenda vead eelarves, et raha on läinud kellegi taskusse. "Selle alla võib liigitada ka ebavajalikud või mitteprioriteetsed kulud, mida kas ei vajata selles mahus või ei vajata üldse ja mille eksistentsi ei saa üldsõnalisuse tõttu isegi tuvastada."

Ühtlasi hoiatab Metsalu-Nurminen, et ministeeriumites on tunda tülpimust eelarvereformide suhtes ja see tähendab, et rahandusministeeriumile esitatakse järjest kehvema kvaliteediga infot ja kasvab ministeeriumisisene topletplaneerimine ja -arvestus. " Ning see viimane suurendab oluliselt ka pettuseriski – või teisisõnu seda, et raha lähebki vasakule," lisas ta.