Ministeerium ei välista ebatäpsusi ka uues eelarves
Rahandusministeeriumi asekantsler tunnistab, et tööprotsessi eripärade tõttu võib ka uues riigieelarves tekkida vigu, millele viitas riigikontroll sel nädalal avalikustatud aruandes.
"Seda, et eelarves kunagi ühtegi viga ei ole, me kahjuks ilmselt lõpuni tagada ei saa. Eelarve kokkupanek toimub väga suure ajasurve all väga paljude osapoolte ja asutuste koostööna ja inimlik faktor jääb alati," ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ERR-ile.
Riigikontrolli aruandest selgus, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõigis koondsummades – tuludes, kuludes, investeeringutes ja finantseerimistehingutes – on arvestus- ja arvutusvigadest tingitud ebatäpsused, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Kirsipuu ja endine rahandusminister Sven Sester põhjendasid mõlemad tekkinud vigu eelarve kokkupanemise töökorralduse ning seda saatva ajapuudusega.
Asekantsleri sõnul on ministeerium astunud siiski hulgaliselt samme selleks, et vigade tekkimise tõenäosust vähendada.
"Oleme analüüsinud ja muutnud oma äriprotsesse ning eelmisel aastal ka organisatsiooni struktuuri, et koormus jaotuks ühtlasemalt ja kontrollimehhanismid oleks paremini tagatud. Ametnike arvu ei ole seejuures suurendatud," kirjeldas Kirsipuu.
Lisaks tegeletakse IT-süsteemide arendamisega, mis peaks eelarve täpsusele kaasa aitama: "Kuna käsitöö toob suuremahuliste andmete ja paljude üskteisest sõltuvate osapoolte puhul kaasa suurendatud riski, ei ole metoodiliselt keeruka süsteemi kvaliteetne juurutamine võimalik ilma protsesse igakülgselt toetava infosüsteemita. Oleme arendanud olemasolevaid IT-lahendusi ja automatiseerinud andmete liikumist ning hetkel koostöös partneritega analüüsimas viise, kuidas tarkvara funktsionaalsuses järgmine kvalitatiivne hüpe teha."
Tema sõnul peaks korrektsema eelarve valmimisele kaasa aitama ka see, et koostamisel on kolmas tegevuspõhine riigieelarve. "Ehk kasvuraskused, millest tekkisid ka riigikontrolli viidatud vead, on loodetavasti suuremas osas ületatud," lisas asekantsler.
Kuna põhitegur vigade tekkimisel on ressursipuudus ja ajasurve, siis plaanib ministeerium järgmisel aastal eelarveprotsessi tervikuna lihtsustada, selgitas Kirsipuu: "Nimelt, kui praegu käiakse protsess läbi kaks korda aastas, nii kevadel kui sügise hakul, siis edaspidi koostataks riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koos sügisel. Nii jääb vähem võimalusi ka vigade tekkeks."
Samuti lubas rahandusministeeriumi kõrge ametnik, et kriitikat arvestades koostatakse 2022. aasta eelarve varasematest detailsem.
"Nii riigikontroll kui riigikogu liikmed on ette heitnud, et eelarvet ning seletuskirja on keerukas jälgida. Seetõttu plaanime juba 2022. aasta riigieelarve koostada senisest oluliselt detailsemalt – dokument tuleb mitu korda üksikasjalikum ning loodetavasti on seeläbi nii avalikkusel kui ka riigikogu liikmetel võimalik saada selgem pilt sellest, kuhu riigi raha läheb," ütles Kirsipuu.
Toimetaja: Mait Ots