"Olen pikalt rääkinud, et tegevuspõhisele eelarvele üleminek on olnud ebaõige ning viimase info valguses on see veel selgemaks saanud," rääkis Sõerd reedel ERR-ile. "Tegevuspõhine eelarve on tarbetu, sellel ei ole tarbijaid, seda ei kasuta ei riigikogu ega ka riigiasutused ning seda kinnitas ka riigikontroll."

Sel nädalal avaldatud riigikontrolli aruandest selgus, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõigis koondsummades – tuludes, kuludes, investeeringutes ja finantseerimistehingutes – on arvestus- ja arvutusvigadest tingitud ebatäpsused, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Ministeerium põhjendas tekkinud vigu eelarve kokkupanemise töökorralduse ning seda saatva ajapuudusega.

Sõerdi sõnul ei ole tegevuspõhine vaade, mida ministeerium esitab tegevuspõhise riigieelarvena, see, milline see peaks olema: "See, mis meile pakutakse, on poliitikaloosungite ja -saavutuste kirjeldus ning poliitikaeesmärkide loetelu, millele on juurde pandud kulukogumid ja seejärel neid poliitikasaavutusi ja eesmärkideni jõudmist mõõdetakse erinevate mõõdikute ja näitajatega." Endise rahandusministri hinnangul ei ole sellistel mõõdikutel praktilist väärtust, nad on elukauged, abstraktsed ning põhinevad tihti vananenud statistikal.

"Kokkuvõtlikult ei anna selline eelarvevorm täiendavat lisandväärtust ega infot, kas iga maksumaksja euro on kasutatud õigesti. Pigem vastupidi – see teeb arusaamise ilma liialdamata võimatuks, me ei tea enam, milleks maksumaksja raha kulutatakse," tõdes Sõerd.

Tema hinnangul võiks tegevuspõhine eelarve olla tavapärase riigieelarve lisa, kui keegi seda tõepoolest soovib koostada. "Aga ressurss, mis sellele kulub – nii IT-lahendused kui ka ametnike töötunnid – ei ole seda väärt," leidis Sõerd.

Sõerd rääkis, et tema mäletamist mööda algas tegevuspõhise eelarve juurutamine umbes 2014. aastal, kui selle võttis esimesena kasutusele haridus- ja teadusministeerium. "Nende eelarve läks esimesena tõeliselt loetamatuks," märkis ta.

"Aga riigikogu ei ole sellist eelarvet tellinud, ei ole sellist tellimust valitsusele esitatud. Miks see on tulnud – vaatan imestusega," ütles riigikogu saadik lõpetuseks.  

Lauri: muutused tulevad

Probleemi riigieelarvega tunnistas ka eelmine rahandusminister Martin Helme, kelle käe alt viimatised probleemsed eelarved tulnud on. 

"Riigikogule visatakse 700-leheküljeline dokument, millest keegi midagi aru ei saa, vaieldakse katuserahade üle, mis on olematu suurusega riigieelarve mõistes. Aga sealt sõidavad sajad miljonid läbi nii, et keegi ei teagi ja selle kulu kontrollivad põhimõtteliselt kantslerid ja asekantslerid," ütles Helme.

Helme lisas, et andis enne ministritoolilt lahkumist ülesande seadust muuta, et eelarvet rohkem lahti kirjutataks.

Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles, et kui riigikogu ei saa aru, millist riigieelarvet ta vastu võtab, siis on probleem põhiseadusega. Samas on olukorra parandamine nende endi kätes.     

"Riigikogu ülesanne on ka vastavaid sätteid muuta ja mõista riigieelarve sisu selleks, et olla kooskõlas põhiseadusega," ütles Tupay.

Rahandusministri kohuseid täitev justiitsminister Maris Lauri lubas, et järgmise aasta eelarve tuleb suurema detailsuse astmega. 

"Lisaks sellele, et teeme muudatused tuleva aasta eelarves ja on olemas eelarve baasseaduse muudatus, on plaanis pärast seda, kui see eelarve on vastu võetud, teha eelarveseaduses veel muudatusi ja minna süvitsi eelarve sisse ja lahendada veel terve hulk muid probleeme," lausus Lauri.