ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i septembrikuisest uuringust selgus, et kui erakondade esinelik – Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Keskerakond ja Eesti 200 – püsib muutumatuna, siis viiendaks on tõusnud Isamaa, mis möödus Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE).

Isamaa tõusu taga on varane start ja Reinsalu

Koogi küsimusele, kas Isamaa reitingu tõusu saab põhjendada Eesti poliitika tavalise fenomeniga, kus Isamaa populaarsus on valimistevahelisel ajal madal, kuid valimiste ajaks tõuseb kõrgemale, leidsid Stamberg ja Samost, et siin on peapõhjus kõige varem ja jõulisemalt alustatud kampaanias.

"Isamaa alustas oma kampaaniat kõige esimesena ja kui vaadata nende Tallinna linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu esinemisi ja Keskerakonna juhitud linnavalitsusele esitatud teravaid küsimusi, siis see võiks olla üks punkt, millega erakond on oma toetust kasvatanud," rääkis Stamberg.

Teda toetas Samost, kes märkis, et reklaamikampaaniaid, sealhulgas ka poliitreklaami ei tehtaks, kui see ei töötaks. "Isamaa on oma kampaania septembri keskpaiga seisuga tugevalt ette võtnud. Kui Tallinnas on veel pisut nähtavad ka Keskerakond ja mingil määral sotsiaaldemokraadid, siis teised mitte eriti. Märgiline on see, kui vähe on näha Reformierakonda peale telereklaamide ja huvitaval kombel ka EKRE-t. Aga nemad vist keskenduvad [valimiseelsele] ühele nädalale," rääkis Samost. Tema sõnul on Isamaa alati silma paistnud ka väga professionaalsete valmiskampaaniatega, kuna neid juhivad inimesed, kes on seda teinud juba vähemalt viis-kuus korda.

Samosti hinnangul on silmapaistvalt tugev ka Isamaa kandidaatide nimekiri. "Kampaania alus on nimekiri ja Isamaa nimekiri on üks kõige tugevamaid, ja nad on ka uusi endaga liitunud inimesi väga osavalt välja käinud," rääkis ta ning võrdles seda Eesti 200-ga, kust isegi ajakirjanikud ei leia kandidaatide hulgast tuttavaid inimesi.

Temaga nõustus ka Stamberg, kes ütles, et vanemad ja kogenumad erakonnad on kandidaatide nimekirjadega rohkem tööd teinud kui EKRE või Eesti 200. Neilt on isegi Tallinnas mõnes nimekirjas raske tuttavaid nimesid leida, tõdes ta ning tõi näiteks suurima mandaatide arvuga Lasnamäe, kus erakondadel on pikimad nimekirjad.

Lisaks on vanematel erakondadel kandidaatide nimekirja koostades näha, et seda tehakse teadmisega, kuidas nimi ühes ringkonnas töötab ja teises mitte, märkis Stamberg.

Kook  leidis siiski, et kui mõne erakonna bränd on populaarne nagu näiteks Eesti 200 või ka EKRE-l, siis peaks see valimistel toetust koguma ka tundmatute nimedega.

EKRE keskendub laiematele teemadele

Kook tõi esile, et EKRE eristub teistest erakondadest sellega, et räägib oma kampaanias mitte niivõrd kohalikest teemadest, aga üleriiklikest probleemidest ja väärtuspõhistest teemadest.

Samosti hinnangul on see lähenemine EKRE puhul tavaline.

Stamberg tõi esile EKRE populaarsuse tõusu Ida-Virumaal 41 protsendini, mis on kõrgem kui seal aastakümneid valitsenud Keskerakonnal. "Küsimus on selles, kas ja kuidas Keskerakond on oma valijabaasi käest andnud," ütles ta.

Samosti hinnangul on seda siiski veel vara rääkida, kuna EKRE-l on Ida-Virumaal nimekirjades vähe tuntud inimesi, seda erinevalt Keskerakonnast ja Katri Raigi nimekirjast Narvas.

"Aga mis puudutab Ida-Virumaad ja venelasi, siis selle üheks põhjuseks on rohepööre, aga teisalt ka väärtuskonflikt, kuna venekeelne valija on märksa konservatiivsem kui eestlane," leidis Samost.

Koogi viitele, et Isamaa kunagine esimees Mart Laar võrdles EKRE-t 1990-2000ndate Keskerakonnaga, mis vastandub eliidile ja pakub justkui kaitset tõrjututele, vastas Samost, et osalt on see õige, kuid tollasel Keskerakonnal puudus ideoloogia, vaid see tegutses ainult pragmaatilistest kaalutlustest lähtuvalt.

"EKRE on aga sel aastal oma maailmavaatelist, väärtuselist spektrit isegi laiendanud, haarates näiteks monopoolselt enda juurde vaktsiinivastased. Tal on palju teemasid, millega ükski teine erakond pole tahtnud tegelda," leidis Samost.

"Seda eriti nüüd, kui ta on opositsioonis," lisas Kook

Stamberg tõi esile, et EKRE on suutnud haarata üha uusi teemasid, milles vastanduv seisukoht võtta ja sellega pooldajaid võita. Ta ei nõustunud ka Koogi kahtlusega, kas nii ei võiks oma kuvandit kaotada: "EKRE-l on palju oma teemasid, milles nad on tugevad."

Samost võrdles EKRE toetuse laienemist kunagise Reformierakonnaga, mis Siim Kallase juhtimisel oli selgelt liberaalne erakond, kuid selle võrra ka kitsama toetajaskonnaga. Andrus Ansipi tõusuga Reformierakonna etteotsa muutus see aga euroopalikuks rahvaparteiks, mis töötas ka näiteks pensionäridega ja sotsiaalsete teemadega ja laiendas oma toetusbaasi.

Samosti hinnangul on huvitav paradoks, et analüütikutele on ette heidetud eksimist EKRE toetuse lae prognoosimisel, mis aga on mitmel korral valeks osutunud ja erakond on oma toetust aina kasvatanud. Prognoosijatel oli õigus, aga seda ainult prognoosi tegemise hetkel, kuna EKRE on aina laiendanud oma spektrit. "Kes oleks arvanud, et nad hakkavad tegelema venekeelsetega või kodanike kaitsega politsei eest?" küsis Samost.

Isamaa kampaania kaks telge

Stambergi sõnul on Isamaa kampaania üles ehitatud võrdlusele ja vastandumisele Keskerakonnaga.

Samosti kirjelduse kohaselt on Isamaa kampaanial kaks poliittehnoloogilist telge: vastandumine Keskerakonnale ning eesti keel.

Vastandumine kõige tugevamale saab tähelepanu igal juhul, kui vastanduja on ka märksa nõrgem kui see, keda ta ründab, leidis Samost. "Aga ma arvan, et see vastandumine sobib tegelikult väga hästi ka Keskerakonnale, kuigi erakonna liidrid räägivad muud. Nad on tegelikult väga rahul, et saavad oma valijatele taas esitada sõnumi, et meid rünnatakse," rääkis Samost.

Teine telg Isamaa kampaanias on eesti keele telg, ütles Samost. "See on neil tehnoloogiline arvestus, mis peaks neid vaktsineerima EKRE mõju vastu, näitama Isamaad rahvusküsimuses jõulisemana kui EKRE," rääkis ta.

Reformierakonnalt järsku tõusu ei oota

Stambergi viitele, et tema hinnangul on Reformierakonna kampaania onud seni üsna hambutu ning neid on näha ainult telereklaamides, leidis ka Samost, et peaministriparteil on seni Tallinnas ainult kaks sõnumit – tasuta lasteaiakohtade lubamine ning rahapakkumine pensionäridele, mis on liberaalse ja ettevõtlussõbraliku erakonna kohta "kaunis huvitav".

Reformierakonnale oleks oluline, et tal oleks teemad ja ideed, mille najal üles ehitada oma valijate aktiivsus. Lastaiavanuses lastega täiskasvanuid ei ole juba sotsiaaldemograafiliselt väga palju, leidis Samost. "Usun, et brändi ja nimekirja pealt teeb Reformierakond Tallinnas korraliku tulemuse, aga mingit suurt jõnksu [üles] ma ei prognoosi," rääkis ta.

Elektrihinna tõus toetab EKRE-t

Koogi küsimusele, kuidas võib rekordkõrgele tõusnud elektri hind mõjutada valimistulemusi, tõi Stamberg esile Hispaania valitsuse lubaduse oma kodanikele hinnatõusu kompenseerida. "Igal juhul peavad poliitikud siin mingi seisukoha võtma," leidis ta.

Samosti sõnul maksavad hinnatõusude eest oma populaarsuse kahanemisega tavaliselt valitsuserakonnad. Tema hinnangul on Reformierakond selles küsimuses seni olnud passiivne, samas kui Keskerakond on juba paar nädalat püüdnud näidata ennast empaatilise ja tegutsejana.

"Aga kõige enam võidavad erakonnad, mis sellisest hinnatõusu stsenaariumist varasemalt rääkinud – peamiselt EKRE, aga ka mõned Isamaa poliitikud," leidis ta. Eriti keerulises olukorras on aga sotsiaaldemokraadid, kuna ühest küljest on nad olnud sellise hinnatõusuni viinud poliitika taga, teisal aga peavad kaitsma hinnatõusu eest oma valijaid, lisas ta.

"Aga selge võitja on kindlasti EKRE," rõhutas ta.

Samost meenutas ka, et kõrge elektrihinnaga arved jõuavad inimesteni oktoobri alguses, enne valimisi ning kui jõukamad inimesed on suutnud oma energiatarbimise optimeerida, siis vaesemad ei ole saanud seda teha ja kannatavad elektrihinna tõusu tõttu rohkem.

Lisaks [suuresti rohepöördest tingitud] elektrihinna tõusule mõjutab rohepööre ka Ida-Virumaa põlevkivivaldkonna töötajaid, kes on suuresti venekeelsed ning kelle hulgas on EKRE tõusnud suurima toetusega parteiks, märkis Samost.

SDE on näo kaotanud

Kook tõi esile, et kui aastaid oli venekeelsete valijate seas populaarsuselt teisel kohal Keskerakonna järel Sotsiaaldemokraatlik Erakond, siis nüüd nende toetus muukeelsete valijate seas ainult kolm protsenti ning nad jäävad alla nii Keskerakonnale, EKRE-le, Reformierakonnale kui ka Eesti 200-le.

"Miks see nii on läinud? Mul on tunne, et nad kaotanud traditsioonilise töölisklassi valija. Kas nende nišiks on jäänud ainult noored, kellele on oluline rohepööre ja LGBT-teemad?" küsis Kook.

Stamberg vastas sellele küsimusega, mida sotsiaaldemokraadid on teinud, milliste ideedega välja tulnud ja mis on nende keskne sõnum ühiskonnas? "Neil pole enam oma nägu, mul tunne, et see hägustunud, ei saa enam aru, millega tegelevad," tõdes Stamberg.