"Kui 2017. aasta valimistel sai Keskerakond 44,4 protsenti häältest ja 40 kohta Tallinna volikogus, siis praegune 39-protsendine toetus ei pruugi neile enam absoluutset enamust tagada," ütles Heinsalu ERR-ile.

ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i spetsiaalselt kohalike valimiste eripära arvestava küsitluse järgi, milles võeti arvesse 16-aastaste ja vanemate ning mittekodanike eelistused, lubab eelseisvatel kohalikel valimistel anda Tallinnas oma hääle Keskerakonnale 39 protsenti valijatest. Samast uuringust selgus, et Reformierakonna toetus on Tallinnas 15, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja Eesti 200-l mõlemal 14 protsenti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli 6 ja Isamaal 3 protsenti.

"Üldine kohtade jaotus volikogus ongi enam-vähem võrdne protsendiga antud häältest, kuigi kohtade arv on mõnevõrra väiksem saadud häälte protsendist. Seda on näidanud nii 2017. aasta kui ka 2013. aasta valimised," ütles Heinsalu.

Heinsalu tõi esile, et eelmine kord sai Reformierakond 20,5 protsenti häältest ja sellega 18 mandaati, sotsiaaldemokraadid 11 protsenti ja üheksa mandaati, EKRE 7 protsenti ja kuus mandaati ning Isamaa 6,6 protsenti ja viis mandaati. Isikumandaadi sai Edgar Savisaar, kuid tema juhitud nimekiti Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn viieprotsendist valimiskünnist ei ületanud.

Seega, kui konstrueerida häälte jaotus volikogus lähtuvalt praegusest erakondade toetusest, ei pruugi 39 protsenti tagada Keskerakonnale absoluutset enamust, tõdes Heinsalu.

Seda väidet toetab ka asjaolu, et kohalikel valimistel ei kasutata modifitseeritud d'Hondti valemit, mis võimendab valimistel enam hääli saanud nimekirjade esindatust mandaatide arvu mõttes, rõhutas Heinsalu.

Valimiskünnis Tallinna volikogusse pääsemiseks on viis protsenti antud häältest, mis eeldatavat osalust arvestades peaks tähendama, et nimekiri peab koguma umbes 10 000 häält.

Eelmistel valimistel, kui osales 191 925 valijat ehk 53,3 protsenti valimisõiguslikest tallinlastest, oli viie protsendi piir oli 9597 häält.

Samas muudab valimissüsteemi segasemaks see, et esmalt jagatakse ära isikumandaadid, mis arvestatakse valimisringkondades antud häälte põhjal, nimekirjade künnis arvutatakse aga Tallinna-üleselt.

Viimastel valimistel said Tallinnas isikumandaadi 14 poliitikut, 2013. aastal 12 kandidaati. Isikumandaadi saamine ei tähenda aga, et ka nimekiri, kuhu see kandidaat kuulub, pääseb volikokku, kui see ei ületa ülelinnaliselt viieprotsendist künnist nagu juhtus Savisaarega.

Mandaatide arv Tallinna kaheksas valimisringkonnas kõigub suuresti – Pirital on seitse mandaati, Lasnamäel suurima ringkonnana on 16 mandaati.

Küsimusele, kus oleks lihtsam isikumandaati koguda, kas väikses, kus ka mandaadi lävend on madalam või suures valimisringkonnas, arvas Heinsalu, et suurema mandaatide arvuga ringkonnas on selleks rohkem võimalusi.

"Ma ei ütle, et see on kergem ja lihtsam – eks see sõltub ikkagi konkreetse kandidaadi populaarsusest. Aga suures linnaosas on nii palju rohkem hääli mängus, et pigem on nagu seal lihtsam," rääkis Heinsalu.

Samas võib tema sõnul kaarte segada see, kui mõni väga populaarne kandidaat võtab mitme isikukvoodi jagu hääli nagu viimasel korra tegi Lasnamäel Mihhail Kõlvart, kes võttis seal üksinda kaheksa isikumandaadi jagu hääli.

Rääkides valimistest osavõtjate hulgast, märkis Heinsalu, et seda võib suurendada mõni ühiskonda teravalt puudutav teema või konflikt.

Võrreldes küsitlustulemusi ja reaalset valimisolukorda, rõhutas Heinsalu, et küsitlustest uuritakse üldjuhul inimeste toetust erakondadele ilma konkreetseid kandidaatide nimesid välja toomata. Kui aga inimene läheb valima ning peab valima konkreetsete nimede vahel, võib suurem edu siiski saata nimekirju, mille kandidaadid on tuntumad. Isikuvalimine on just kohalikel valimistel suurema kaaluga, tõdes Heinsalu.

Kohalikud valimised toimuvad 17. oktoobril

Heinsalu, kes praegu töötab Saaremaa vallavalitsuses, oli aastatel 1995–2000 Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja ning aastatel 2012–2016 Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.