Video: arutelu "1944: raskete valikute aasta"

Pisarate paat Vabaduse väljakul
Pisarate paat Vabaduse väljakul Autor/allikas: Inimõiguste Instituut

Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut korraldavad läheneva vastupanuvõitluse päeva ja 1944. aasta suurpõgenemise aastapäeva puhul teisipäeval algusega kell 13 Tallinnas Vabaduse väljakul arutelu "1944: raskete valikute aasta". Vestlust saab jälgida otsepildis ERR-i portaalis.

Arutelu keskendub Nõukogude teise okupatsiooni kehtestamise eel tehtud saatuslike valikute mõjule eesti rahva ajalooteadvusele ning nende valikute kultuurijäljele.

Vestlusel arutavad toonaseid hirme, ootusi ja lootusi langetatud valikute ja elusaatuste taga Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes, Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Aivar Jürgenson ning Tartu Ülikooli uusima aja kaasprofessor Jaak Valge. Vestlust modereerib ajakirjanik Joonas Hellerma.

"1944. aasta suvi-sügis oli murdeaeg, mis paljuski kujundas Eesti saatust 20. sajandi teise poole vältel. Iga sel saatuslikul ajal langetatud valikuga – põgenemine, vastupanu, kohanemine ja nii edasi – kaasnesid erinevad tagajärjed inimsaatustele ja kogu ühiskonnale, aga ka erinevad vaatenurgad juhtunule. Need tõlgendused vajavad lahti rääkimist ja teadvustamist," ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev.

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel Punaarmee eest läände üle 75 000 inimese, kellest paljud läksid väikeste paatidega – neid kutsutaksegi paadipõgenikeks. Inimeste ette kerkisid rasked ja keerulised valikud: osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; päästa end välismaale põgenedes ja loota, et Eesti saab vabaks; jääda ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga. Neid valikuvariante oli kindlasti veel.

1944. aasta septembris alustasid Saksa okupatsiooniväed Eestist taandumist. Punaarmee tungis kiiresti peale ja taasokupeeris riigi. Võimuvaakumi tekkel loodud Otto Tiefi seaduslik Eesti valitsus sai tegutseda vaid mõne päeva. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis olnud sinimustvalge lipu punalipuga. Algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad senini erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ja mõjutavad suhtumist aktuaalsetesse teemadesse ka tänapäeval.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: