Kaheaastane Paulina Lossik ei ole oma isa näinud juba poolteist aastat  populaarne blogija Igor Lossik pandi vangi juba enne valimisi. Igorit ähvardab kuni 15 aastat vangistust. Ta on vanglas olles pidanud juba kaks korda näljastreiki, protestides talle esitatud süüdistuste vastu. Samuti on ta teinud ühe enesetapukatse.

"Režiim ei reageeri, kui sa ennast tapad, režiimile on see kasulik. Neile meeldib, kui inimesed kannatavad, end tapavad, peavad näljastreike – nad naudivad seda. Seda nad tahavadki. Kui sa sured, on üks poliitvang vähem," rääkis Darja Lossik.

Seoses eelmise aasta protestidega on võimud alustanud üle 5000 kriminaalasja. Praegu on Valgevenes ligi 800 poliitvangi.

"Me oleme algusest peale kutsunud võime üles amnestiale. Kuid jõustuktuurid ja muud riigiorganid tunnistasid amnestia asjakohatuks. Seda ka sanktsioonide surve tõttu," ütles "Demokraatlike jõudude ümarlaua" esimees Juri Voskressenski.

Voskressenski kutsub kõiki poliitvange üles oma süüd tunnistama ja pöörduma presidendi poole armuandmispalvega. Darja Lossik sellesse ei usu.

"Olen korduvalt öelnud, et Lukašenko saab aru ainult jõukeelest. Ta ei anna järele ainult oma heasüdamlikkusest. Selleks tuleb ta nurka ajada. Kui sanktsioonid hakkavad tööle ja mõjutavad majandust, meditsiini, kui kõik Valgevenes läheb aina halvemaks, siis ta peab midagi tegema ja hakkab kauplema. Alles siis me saame näha neid inimesi vabaduses," lausus Lossik.

Voskressenski aga pääses vabadusse, hinnates ümber oma väärtushinnangud.

"Ainult fundamentalist või dogmaatik ei muuda oma arvamust. Me saame aru, et meil on autoritaarne võim, aga see võim on Valgevene vabariigi iseseisvuse sünonüüm ja kõik, mida president Lukašenko teeb, teeb ta Valgevene arengu nimel," lausus ta.

Lukašenko juhib oma riiki nii, nagu talumees majandab oma talu. Kas on aga lootust, et kunagi see talumees pärandab selle talu kellelegi teisele?

"Lukašenko ise ka ei tea, tahab ta võimult lahkuda või mitte. Kas tahab ta minna sümboolsele ametipostile nagu Valgevene Rahvakogu esimees? Mis volitused sellel rahvakogul peaksid olema?" lausus politoloog Juri Tsarik.

"Meil on vaja Rahvakogu staatust tõsta, kirjutada see sisse põhiseadusesse, anda sellele rohkem volitusi. Et Valgevene Rahvakogu võiks teha lõplikke otsuseid," märkis Valgevene parlamendi ülemkoja seadusandluskomisjoni esimees Sergei Sivets.

Praegu käib Valgevene võimukoridorides töö uue põhiseaduse kallal.

"Võim töötab põhiseaduse reformi kallal. Olen kindel, et 2023. aasta parlamendivalimised tulevad paljude valikutega. Muutub parlamendi koosseis. Peamine on aga see, et aasta tagasi me ei lasknud siin juhtuda sellel, mis juhtus Ukrainas," lausus Voskressenski.

Referendum uue põhiseaduse üle peaks toimuma järgmise aasta veebruaris.

"Võimu detsentraliseerimisest Valgevenes on huvitatud paljud Valevene piiride taga. Nii Euroopa Liit kui ka Venemaa," nentis Tsarik.

Valgevene vaade piiril toimuvale

Parim näide Valgevene-Euroopa suhetest on illegaalne migratsioon Valgevenest Euroopasse. Minskis nähakse seda omamoodi.

"Olukord Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel jääb keeruliseks. Seda eeskätt sellepärast, et Poola, Leedu ja Läti jõustruktuurid püüavad tuua piiri juurde migrante, kes palusid varjupaika nendes riikides, ja suruvad nad välja Valgevene territooriumile," ütles Valgevene piirivalvekomitee esindaja polkovnik Anton Bõtškovski.

Minski kesklinnas asuva hotelli "Planeta" juures kohtasime mitmeid turiste Iraagist. Nädalane reisipakett Valgevenesse maksab Iraagis tuhat dollarit

"Me ei jaga Valgevenesse saabuvaid turiste migrantideks ja mittemigrantideks olenemata sellest, millisest riigist nad saabuvad. Kui nad saabusid turismieesmärgil, on neil õigus meie riiki külastada," ütles Bõtškovski.

"Me ei tea, mis meid ootab. Eile me saime teada, et üks naine suri piiril ära. Tema lähedaste saatusest pole midagi teada, meie saatusest samuti. Me tahame, et need riigid laseksid meid üle piiri, ei midagi enamat. Me tahame sinna minna rahulikult seal elada;" ütles Minskis viibiv iraaklane Muhannad.