Kolme aasta eest uuriti Tartu Sõpruse silla seisukorda ja tõdeti, et sild on väsinud. Nüüd juunis valminud uuring kinnitas, et kolme aastaga on kahjustused oluliselt suurenenud.

Uuringu teinud sillainsener Siim Idnurm ütleb, et silla alustalad toetuvad teraskummile, mille eluiga on ammu läbi.

"Tegelikult on sellel sillal veel palju puudusi. Sademevesi on 40 aastaga tõsiselt kahjustunud osa silla talasid. Tingimata oleks vaja välja mõelda sillapealse liikluse uus korraldus. Sõidutee laius ja kõnnitee laius vajaksid omavahelist kooskõlastamist. Kõnniteedele võiks rajada kergliiklustee," loetles Idnurm.

"Olukord järjest ja järjest halveneb. Ehituskonstruktsioonidega on nii, et kui vigu õigel ajal ei paranda, siis nad suurenevad ajas eksponentsiaalselt ja ühtlasi suureneb samamoodi maksumus," lisas ta.

Tartu linnavalitsus on tellinud silla rekonstrueerimise projekti. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tahetakse projekt valmis saada tuleva aasta lõpuks ja seejärel kohe hakata ehitama.

"Me oleme täna hinnanud, et Sõpruse silla rekonstrueerimise maksumus – meie tänase teadmise kohaselt – võiks olla suurusjärgus kaheksa miljonit eurot. See on Tartu linna eelarve kontekstis, hinnates meie võimekust investeeringuid finantseerida, on väga suurt maht. Sisuliselt on tegemist poolega meie kogu investeeringute eelarvest," ütles Tamm.

Kõrge hind ajendas Tartu linnavalitsust riigilt abi küsima. Tamm loodab, et riik saaks katta pool silla remondi maksumusest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Indrek Gailan ütles, et riik on toetanud Tartu sildu, mille eesmärk on maanteeliiklus linnasüdamest eemale viia.

"Kui vaadata Sõpruse silla rolli, siis on ta kohaliku tähtsusega liikluse sild. Iseenesest on Tartu linnavalitsusel kohustus neid sildu korras hoida. See, et seda saaks riigieelarvest rahastada, oleks eraldi otsustamise moment," ütles Gailan.

Sisuliselt on vaja ministri otsust, et sillale riigiabi anda. Gailan pakub, et Tartu võib ka abi saada Euroopa Liidult: "Võib olla ei peaks see olema 2+2 autoteede sild vaid edaspidi hoopis rohkem kergliiklusele avatud sild. Sellisel juhul võib tekkida ka rohestamisprojekti näol sellele Euroopa Liidu poolt natuke teine tähendus ja võib olla see aitab ka Euroopa Liidu raha sellele peale saada."