Rahvusraamatukogu 1993. aastal valminud hoone rekonstrueerimistööd peaksid algama tuleval aastal. Samas riigihankele tööde tegemiseks laekus tähtajaks kaks pakkumust, millest mõlemad ületasid märgatavalt eeldatud maksumust, ütles projekti juhtiv Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger.

Kogu projekti eelarveks on seni ümmarguselt planeeritud 65 miljonit eurot. Sellest enamik ehk koos käibemaksuga 53 miljonit eurot oleks pidanud minema ehitustöödeks. Mäger ei soovinud öelda, mis oli hanke eeldatav maksumus ja kui palju pakkumused hindu ületasid, kuid ütles, et need olid üldjoontes sama palju kallinenud kui turul keskmiselt.

Nordeconi suurosanik ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles teisipäevases ETV saates "Esimene stuudio", et ehitushinnad on kallinenud umbes kolmandiku. Kallinemise suurusjärk võiks seega jääda kuskile 10 miljoni euro juurde.

"Eks siin tuleb arutada projekti osapooltega, millised on täna võimalused selle projektiga edasi minekuks. Täna, ega me ei oska ju öelda ka täpselt, et kui suur see kallinemine on, sellepärast et meil ei ole ju veel pakkumused hinnatud. On kaks pakkujat ja sealt oleneb, kas kõige odavam pakkumine ikkagi kvalifitseerub või mitte. Kui see on teada, siis saame ka öelda, mis tegelikult kallinemine on ja kui palju," rääkis Mäger.

Rahvusraamatukogu juht Janne Andersoo ütles, et veel ei ole selge, kuidas praegu edasi liikuda. "Me teame, et ehitusturul ongi praegu olukord pinev. Ma ei saa praegu mingisugust täpset plaani veel öelda, sellepärast et seda lihtsalt ei ole praegu," ütles Andersoo.

Kuidas võiks olukord laheneda, ei ole veel selge. Otsust veel ei ole ja esimene kohtumine toimub kultuuriministeeriumiga neljapäeval. "Asume olukorda nii-öelda purema siin läbi. See ongi keeruline olukord ja mul on väga raske siit praegu puusalt midagi tulistada."

Projekti juhtiva RKAS-i hinnangul on selliseid olukordi võimalik lahendada leides lisaraha või projekti kokku tõmmates. "Eks siin tulebki hinnata, kui suur see kallinemine on, lähtuvalt sellest saab teha otsuseid. Kas kallinemist on võimalik katta näiteks mingite projekti muudatustega, jättes mingeid osasid tegemata või pigem ikkagi ei anna see piisavat efekti," rääkis Mihkel Mäger.

"See ongi niisugune keeruline. Me peame arvestama ka sellega, et kui me lähme projekti muutma, siis see tähendab, et tuleks teha uus ehitushange ja täna turuolukord on nii ebaselge. Näiteks kui me muudame hanke mahtu, teeme uue hanke, siis selleks ajaks võib-olla üleüldiselt ehitusturul hinnad eest ära läinud ja tegelikult ei saavutata soovitud säästu," lisas Mäger.

Ka kultuuriministeeriumile ei tulnud rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise kallinemine ootamatult. "Et ega see ju, olgem ausad, väga suureks üllatuseks ei tulnud kahjuks, et hanke tulemus läks kallimaks, arvestades, mis turul toimub," ütles kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

"Nüüd tulebki üle vaadata, kas on mingit võimalikku kokkuhoidu, kas on võimalik minna etapiti edasi. Kui selgub nii-öelda viimane puuduolev summa, mis suurusjärgus see on, siis taotleda lisavahendeid riigieelarvest, kultuuriministeeriumile 10 miljonit reservi kuskil olemas ei ole, et võtaks. Oleks kindlasti mõtlematu, et kuskil tagataskus sellist summat hoiaks," lisas Sits.

"Ega see ei ole esimene projekt, mille hanke puhul selgub, et läheb kallimaks. Rahvusraamatukogu on sellises olukorras, nagu ka rahvusringhäälingu telemaja kultuuriministeeriumi haldusalas, mis on nii-öelda punases. Seisukord on halb või väga halb. Mõnes kohas avariiline. See peabki täna minema remonti, sest see on paratamatu," rääkis Sits.

"Raamatukogu puhul kohe alguses kaaluti, kas on võimalik teha mitmes etapis. Mõistlikum on teha korraga. Ei ole võimalik ühes otsas pakkuda teenust raamatukogu külastajatele, teises otsas remontida. Vähemalt antud juhul. Väljaehitamise või rekonstrueerimise etapid ja ajakavad, see tulebki nüüd paika saada," ütles Sits.

Senise kava kohaselt peaks rahvusraamatukogu hoone renoveerimistööd kestma 2022. aastast 2026. aastani. Hoone valmimiseni toimetab rahvusraamatukogu Danske panga endises majas. Lisaks rahvusraamatukogule hakkab rekonstrueeritud hoones tööle ka rahvusarhiiv.