"Me vähendame struktuurset puudujääki järgmisel aastal suurusjärgus 400 miljonit eurot, nominaalne puudujääk väheneb suurusjärgus 300 miljonit eurot. Ja tänu sellele, et kulutused on suudetud vaos hoida, täidame juba järgmisel aastal jälle Euroopa Liidu eelarvereegleid ja jõuame väiksema kui lubatud kolmeprotsendise defitsiidini," rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Rahandusminister lisas, et kui veel aasta tagasi oli prognoos, et riigi võlakoormus jõuab järgmisel aastal üle 30 protsendi majandusest ehk üle 10 miljardi euro, siis praegu kokku lepitud eelarve järgi püsib võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires ja jääb järgmisel aastal pisut alla 6,5 miljardi euro.

Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täisliikmeks saamiseks ja euroalaga ühinenud riigid peavad viima oma majandusnäitajad vastavusse riigirahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust hindavate Maastrichti nominaalsete konvergentsikriteeriumidega, mis tähendab muuhulgas, et valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui kolm protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

Täpsemad numbrid selguvad uuel nädalal

Valitsus jõudis neljapäeval 2022. aasta riigieelarves põhimõttelisele kokkuleppele, kuid kuna rahandusministeerium peab veel nädala jooksul eelarvet täpsustama, siis valitsus selle põhiparameetreid ei avalda.

"Kuna kõik numbrid ei ole veel paigas, siis tegi valitsus põhimõttelise kokkuleppe numbreid veel mitte välja anda," ütles valitsuse pressiesindaja ERR-ile.

Valitsus plaanib riigieelarve eelnõu kinnitada nädala pärast ning esitab selle siis, 30. septembril ka riigikogule.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) tõi riigieelarvest rääkides välja kolm põhisuunda, millele uus eelarve keskendub. 

"Esiteks toome riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, mis muu hulgas tähendab ka riigireformi elluviimist," ütles ta. Teiseks plaanitakse tõsta õpetajate, päästjate ja politseinike palku ning suurendada pensione ja üksielavate pensionäride toetust. Kolmandaks lubab valitsus suurendada teadus- ja arendustegevuse riigipoolset rahastamist, et see oleks üks protsent SKT-st. Peaminister kinnitas ka, et riigieelarve näeb ette Eesti kaitsevõime suurendamise.

Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab tõstis ühe suure mõjuga valitsuse otsusena esile järgmisse aastasse planeeritud aktsiisitõusude ärajäämise ning plaani aktsiiside liialt kiire kasvu pidurdamiseks järgnevatel aastatel. "Kokku panustab valitsus riigieelarvest eelolevatel aastatel ligi 265 miljonit eurot, et hoida aktsiisid jätkuvalt madalal tasemel ja toetada seeläbi Eesti peresid, majapidamisi ning ettevõtlussektorit," ütles Aab. Riigihalduse ministri sõnul tagatakse riigieelarves erinevate eri- ja teemaplaneeringute jätkamine ja algatamine, muuhulgas näiteks Tallinna ringraudtee ja Suure väina püsiühenduse tegevustega edasiminek.

Rahandusministri edastatud numbrid

Kuna valitsus ega rahandusministeerium ei ole avalikkusele uue riigieelarve kava põhiparameetreid edastanud, siis vahendab ERR Pentus-Rosimannuse postitust sotsiaalmeedias, kus rahandusminister annab mõningase ülevaate uuest riigieelarvest. Minister kirjutab:

"Tegu on hea eelarvega kolmel põhjusel:

1. Parandab oluliselt riigi rahalist vormi. Vähendame struktuurset puudujääki järgmisel aastal enam kui 400 miljoni võrra. Nõudlik ja vastutustundlik rahanduspoliitika pole meie valitsuse jaoks loosung, vaid siduv lubadus.

2. Panustab riigi mõistes kõige tundlikumatesse sektoritesse – päästjate, kultuurivaldkonna, sotsiaalkaitse, õpetajate sissetulekute kasvu - palgafondi kasvuks 5 protsendi võrra panustavad maksumaksjad järgmisel aastal üle 45 miljoni euro; aga ka pension kasvab 590 euroni kuus, üksi elava pensionäri toetus kasvab 115 eurolt 200 euroni; kaitsekulud jõuavad Eesti ajaloo kõrgeimale tasemele – 748 miljonit eurot aastas.

3. Teeb tuleviku majanduskasvu toetavad investeeringud – teadus-arenduse rahastamist suurendati 29,5 miljoni võrra, kokku jõuab teaduse- ja arenduse rahastamine järgmisel aastal 300 miljoni euroni. Vahepeal tekkinud auk digiriigi ja küberturvalisuse rahastamises saab 30 miljoni eurose rahastamisotsusega kaetud. [Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister] Andres Sutt teeb tööd, et see raha parima kasutuse leiaks.

Praeguse kiire hinnakasvu taustal oli oluline otsus ka aktsiiside tõusu ära jätmine järgmisel aastal. Nii hoidume tõuke andmisest täiendavale hinnakasvule. Aktsiiside taastumine toimub lauge graafiku alusel alates 2023. aasta maist nelja aasta jooksul.

Lähemalt:

* teadus-arendusele minev raha kasvab 29,5 miljonit eurot ja jõuab järgmisel aastal üle 300 miljoni euroni.

* riigikaitsele läheb võrreldes selle aastaga 103 miljonit eurot rohkem – kaitsekulud jõuavad Eesti ajaloos rekordilisele tasemel, 748 miljoni euroni. [Kaitseminister] Kalle Laanet avab lähiajal detailsemalt, millistesse riigikaitse võimearendustesse investeeritakse.

* päästjate, laiemalt sisejulgeoleku, õpetajate, kultuurivaldkonna, sotsiaalkaitse palka on võimalik tõsta. Palgafondi kasv on 5 protsenti, aga võib öelda, et nii päästjate kui õpetajate kui justiitsvaldkonna töötajate palk kasvab reaalselt tänu nende valdkondade sisemistele optimeerimistele rohkem. Selle nimel [haridus- ja teadusminister] Liina Kersna, [justiitsminister] Maris Lauri ja [siseminister] Kristian Jaani tegutsevad. Viieprotsendine kasv jõuab [maaeluminister] Urmas Kruuse valitsemisalas põllumajandus- ja toiduametisse, [keskkonnaminister] Tõnis Mölderi valitsemisalas keskkonnaametisse ning statistikaametisse. Need kolm ametit vajavad kõige rohkem järgi aitamist.

* Pension kasvab tänu tööandjate poolt sotsiaalmaksu suuremale tasumisele 590 euroni kuus. See tähendab muu hulgas, et kasvab vajadus korrastada praegust tulumaksusüsteemi nii, et keskmine vanaduspension muutuks tulumaksuvabaks.

* Kriisiperioodi järel on vaimse tervisega seonduv muutunud veel olulisemaks. Esmakordselt on [sotsiaalkaitseminister] Signe Riisalo eestvedamisel riigieelarvest võimalik 3 miljonit suunata selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata. See raha läheb näiteks laste vaimse tervise keskuste arendamisse, kliiniliste psühholoogide kutseaasta täiendavaks rahastamiseks – kokku on plaanis 21 kliinilise psühholoogi kutseaasta rahastamine, vaimse tervise teenuse rahastamisse omavalitsustes. Viimane toetusmeede võimaldab rahastada kuni 40 täistööajaga tegutseva vaimse tervise spetsialisti tegevust umbes 40-50 kohalikus omavalitsuses ning abi võib saada umbes 25 000 inimest.

* Aga vaimset tervist toetab ja hoiab ka kultuur – Eesti filmile kindlustame püsirahastusena 2 miljonit eurot aastas, nii et edaspidi ei pea see oluline, aga seni selgelt liiga vähest tähelepanu saanud sektor avastama ennast ootamatult fakti ees, et rahastus on äkki kadunud.

* Märgiline on, et eestikeelse hariduse tegevuskava jaoks on järgmisel aastal eelarves 5 miljonit eurot."