Opositsioonierakonnad on Reformierakonna ja Keskerakonna kokkulepitud eelarve suhtes kriitilised. Nende sõnul on avaliku sektori viieprotsendine palgatõus ilmselgelt liiga vähe. Ühtlasi ei tegele valitsus nende hinnangul tõsiselt elektrihinna tõusuga.

Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar oli kriitiline huvitegevuse ja huvihariduse kärpe osas, mis tema sõnul pole eelarvest kuhugi kadunud. Kevadise plaani järgi kukub huvihariduse ja huvitegevuse toetus uuel aastal 14 miljonilt eurolt seitsmele miljonile.

Saar ütles, et huvitegevuse kärpimine on küüniline olukorras, kus majanduskasv on palju parem, kui kevadel oodati.

Õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgakasvu nimetas Saar narrimiseks.

"Selle aasta ja järgmise aasta palgatõus kokku on ligi 14 protsenti. Kui sellest viis protsenti antakse tagasi neile, kellele on lubatud nende palkasid tõsta kiiremini kui keskmine palk kasvab, selleks, et nad lõpuks jõuaksid järele püstitatud eesmärkidele, siis see on narrimine," sõnas Saar.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kõige aktuaalsem teema on praegu elektrihind ning selle mõju inimestele ja ettevõtetele. Ta ütles, et valitsus ei paku elektritõusu leevendamiseks praegu ühtegi lahendust ega kavatse tarbijaid vabastada ka taastuvenergiatasust.

"See teema jääb täiesti lahenduseta. Ometigi eelarvesse just nimelt selle CO2 kvoodi hinna järsust tõusust tulenevalt laekub kaks ja pool korda rohkem raha. Selle suunamine tagasi, et aidata Eesti inimestel toimetulekuga hakkama saada paremini ja säilitada Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet, selleks ei tehta midagi," lausus Seeder.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul pole inflatsiooni aeglustumine lähiajal tõenäoline ja valitsus peaks aitama elektrihindade langetamisele kaasa. Seda saaks teha näiteks kärpides lisaks elektriaktsiisile ka ülekandetasusid.

Ta ütles, et ülekandetasude sees on praegu veel suurel määral Eleringi kasum. Eleringi kasumit annaks kärpida ning ettevõte saaks mastaapsemad investeerimisprojektid ootele panna.

Parlamenti mittekuuluva Eesti 200 esimees Kristina Kallas nimetas järgmise aasta eelarvet tiksumise eelarveks. Justkui kõik õiged punktid on ära toodud, aga reaalset palgakasvu ei toimu, sest inflatsioon sööb palgatõusu lihtsalt ära.

Kallas oli kriitiline valitsuse tegevuskulude kärpe osas, mis ei ole samuti kuhu kadunud. Kui kevadel plaanis valitsus riigi tegevuskulusid kärpida 60 miljoni võrra, siis nüüd 10 miljoni võrra vähem.

Tegevuskulude kärpimine tõi näiteks kaitsevaldkonnas kaasa kaitseväe orkestri ja kaplanteenistuse kärpe. 

"Kõik ju saavad aru, et see on näilikkuse tekitamine, et me nüüd näitame, et tegeleme riigi efektiivsuse tõstmisega.  Ütleme, et me kärbime 60 või 50 miljonit, vallandame 130 ametnikku ja sellega on riigireform tehtud. Samal ajal ilmselt suureneb teiste ametnike töökoormus. Teenuste kvaliteet väheneb, sellepärast, et ei ole ju muudetud töö sisu, mida ametnikud teevad, teenuste ümberkorraldust ja efektiivsemaks muutmist. Reaalselt muutub see, et kahe aasta pärast on ministeeriumidel uued eelarvetaotlused laual, kus need kohad on uuesti tagasi," ütles Kallas.