Saksamaal võib lõppeda CDU 16 aastat kestnud valitsemisaeg

Valimisplakatid Berliinis, kus on järjest Annalena Baerbock (Rohelised), Olaf Scholz (Sotsiaaldemokraatlik Partei) ja Armin Laschet (Kristlik Demokraatlik Liit).
Valimisplakatid Berliinis, kus on järjest Annalena Baerbock (Rohelised), Olaf Scholz (Sotsiaaldemokraatlik Partei) ja Armin Laschet (Kristlik Demokraatlik Liit). Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Arvamusküsitluste järgi toetab Saksamaa sotsiaaldemokraate (SPD) 25 protsenti valijatest ja kristlike demokraatide (CDU) toetus on olenevalt uuringust 21 või 22 protsenti. Vahe on väike ja tänane valimispäev näitab, kas sotsidel õnnestub 16 aastat Saksamaad valitsenud konservatiivid võimult tõugata.

Suur osa Saksamaa valijatest ütleb jätkuvalt, et nad ei ole oma otsust veel langetanud. 

Kui paljudes riikides tagab tugev edumaa küsitlustes kindla võidu, siis Saksamaa valimissüsteemi puhul ei pruugi see alati nii olla. 

Saksamaal Teise maailmasõja järel kasutusele võetud valimissüsteem lisab Briti ja USA "võitja võtab kõik" lähenemisele proportsionaalse esindatuse põhimõtte, mis toob parlamenti hulga väiksemaid parteisid.

Saksa valija teeb valimissedelile kaks märget. Ühega märgitakse vastava piirkonna konkreetne esindaja ja teisega märgitakse parteiline eelistus. 

Kui esimene märge hääletussedelil tagab, et kõik 299 Saksamaa valimispiirkonda saavad Bundestagis oma esindaja, siis teine on paljuski veel olulisem ja seal läheb hääl kindlale parteile. 

Parteid on esitanud oma kandidaatide nimekirja kõikides liidumaades. Kõige enam hääli saanud partei, saab enim kohti parlamendis. 

Näiteks kui partei saab ringkonnas kolm otsemandaati esimese märkega otse kandidaatidele antud häälte alusel, kuid teenib teise märkega kümme kohta nimekirjale, siis tähendab see, et parteinimekirja alusel saavad samalt liidumaalt parlamendikoha veel seitse kandidaati.

Keeruliseks läheb asi siis, kui valijad jagavad oma hääli ehk nende kandidaadieelistus ja parteiline eelistus ei kattu.

Kui partei saab otsevalimisel rohkem kohti, kui valijate parteilise eelistuse jaotumine ette näeb, siis ei jää need mandaadid saamata, vaid tekivad lisakohad. 

Bundestagi miinimumsuurus on 598 parlamendiliiget, 2017. aasta valimiste järel oli parlamendiliikmeid aga 709.

Bundestagi istungitesaal. Autor/allikas: SCANPIX/www.imago-images.de

Saksamaa võib saada esimest korda koalitsiooni, kus on kolm parteid 

"Esimest korda Saksamaa ajaloos tundub, et järgmine liidukantsler tuleb parteist, mis sai palju vähem kui kolmandiku häältest. Saksamaa poliitika muutub Euroopa peavoolu poliitikaks," ütles liberaalse partei Vabad Demokraadid (FDP) juht Christian Lindner. 

2017. aastal tahtis Merkel koalitsiooni moodustada roheliste ja FDP-ga. Potentsiaalset kolmikliitu nimetati partei värvide järgi Jamaica koalitsiooniks. Läbirääkimised ebaõnnestusid ja lõpuks moodustas Merkel valitsuse sotsiaaldemokraatidega. 

"Meil on föderaalsel tasandil üha suuremad ja värvikamad koalitsioonid. Selle tulemusel võtab valitsuste moodustamine kauem aega. 2017. aastal võttis koalitsiooni moodustamine aega pool aastat," ütles Tutzingi ülikooli politoloog Ursula Münch. 

Sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat on rahandusminister Olaf Scholz. Rohelised valisid aprillis oma kantslerikandidaadiks erakonna kaasesimehe Annalena Baerbocki. Angela Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu kantslerikandidaat on Armin Laschet. Laschet on Merkeli pikaaegne liitlane, kes sai jaanuaris ka CDU esimeheks. 

Võimalikud koalitsioonid. Autor/allikas: Zeit.de

Spekuleeritakse, et Scholz soovib teha koalitsiooni roheliste ja FDP-ga. See saadaks CDU pärast 16 aastat valitsemist opositsiooni. Potentsiaalset valitsusliitu nimetatakse parteide värvide järgi valgusfoori koalitsiooniks. 

Kõigil kolmel parteil on suured ideoloogilised erimeelsused. Näiteks FDP soovib kärpida ettevõtete maksukoormust, SPD taastada varamaksu ja rohelised nõuavad suuri investeeringuid kliimamuutuste võitlemiseks. 

Siiski pole Scholzi valgusfoori koalitsioon ebareaalne. Kohalikul liidumaa tasandil teevad parteid omavahel tihti koostööd. Valgusfoori koalitsioon toimib edukalt näiteks Reinimaa-Pfalzi liidumaal. 

Trieri ülikooli politoloogiaprofessori Uwe Juni sõnul jagas Reinimaa-Pfalzi koalitsioon valitsemise kolmeks valdkonnaks. 

"Nad moodustasid koalitsiooni vastavalt tööjaotusele. Rohelised vastutavad kliima- ja keskkonnapoliitika eest ning FDP tegeleb ettevõtluse ning põllumajandusega," ütles Jun. 

Saksamaal sõltub valitsemine tihti poliitikute omavahelisest läbisaamisest. Sageli aitab omavaheline suhtlus ületada ideoloogilised erimeelsused, teatas The Times

Roheliste liidri Annalena Baerbocki valimisbrošüürid koos õuntega. Autor/allikas: SCANPIX/www.imago-images.de

Viimaste aastakümnete arengud

CDU ja SPD duo ülemvõim Saksamaa poliitikamaastikul hakkas lagunema 1980. aastatel. Esimese väljakutse vanale duole heitsid rohelised. Järgmisena tõusis esile Die Linke, mille juured on endises Ida-Saksa komparteis. 2015. aastal tõusis pagulaskriisi raames esile AfD. 

"Ühiskonnad muutuvad palju mitmekesisemaks. Saksamaa muutub ajaga. CDU ja SPD muutuvad väiksemaks," ütles Münch. 

Konservatiivsed poliitikud kardavad, et poliitiline fragmenteerumine toob kaasa ka ebastabiilsuse. Samas FDP juht Lindner leidis, et rohkem parteisid parlamendis tugevdab riigis hoopis demokraatiat. 

"Kui üldse miskit ohustas stabiilsust, siis oli see Merkeli 16 aastat järjepidev valitsusaeg. Me jäime sinna liiga kaua kinni. Bundestagi ülesehitus peab peegeldama ajavaimu. Nüüd on võimalus asju muuta," ütles Lindnder. 

Statistika näitab, et riikides kus on rohkem parlamendiparteisid, on inimesed poliitilise süsteemiga ka rohkem rahul. Eelmise kevadel Eurobaromeetri korraldatud küsitlus näitas, et Taanis oli demokraatiaga rahul 85 protsenti elanikkonnast, Rootsis oli see number 79 protsenti, Saksamaal 69 protsenti, vahendas Financial Times

Valimisreklaamid Saksamaal. Autor/allikas: SCANPIX/SCANPIX/www.imago-images.de

TAUST
Milline on Saksamaa poliitiline maastik

· Saksamaa poliitilise maastiku eripäraks on Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU). Tegemist on CDU Baieri liidumaa sõsarparteiga. 

· CSU tekkis 1945. aastal pärast Teise maailmasõja lõppu. CDU neelas alla kõik konservatiivsed parteid, kuid CSU säilitas osaliselt iseseisvuse. Saksamaa poliitikas oli traditsiooniliselt alati olnud üks Baieri piirkondlik partei ja CDU otsustas seetõttu aktsepteerida CSU iseseisvust. 

· Baieri liidumaa suuruse tõttu moodustavad CSU toetajad 7-10 protsenti valijatest. 2017. aasta parlamendivalimistel kogus CSU veidi üle seitsme protsendi häältest. 

· CSU on religiooni ja korrakaitse küsimustes konservatiivsem kui CDU. Samas sotsiaalhoolekande küsimustes vasakpoolsem. 

· Saksamaa vanim partei on sotsiaaldemokraadid (SPD). Partei asutati juba 1875. aastal. 19. sajandil oli partei katusorganisatsiooniks mitmetele vasakpoolsetele liikumistele. Saksamaa Kommunistliku Partei asutamisega 1919. aastal sai SPD-st aga demokraatlikke jõudude eestvedaja. Parteiliikmeid represseeriti natsirežiimi ajastul. 

· SPD esimene kantsler oli Willy Brandt. Ta juhtis Lääne-Saksamaad aastatel 1969-1974. Viimane SPD kantsler oli Gerhard Schröder.

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: