"Sõltumata sellest, millise koalitsiooni Saksamaa saab, on kõik liidukantsleri kandidaadid olnud väga tugevalt Euroopa-meelsed. Võrreldes [valitsusjuhi kohalt taanduva Angela] Merkeliga, kes oli pigem ettevaatlikumal seisukohal integratsiooni süvendamise suhtes, on nii (CDU kantslerikandidaat) Armin Laschet kui (sotsiaaldemokraatide (SPD) kantslerikandidaat) Olaf Scholz ja ka rohelised väga tugevalt integratsiooni toetavad ning võib-olla ka valmis mingites valdkondades rohkem edasi liikuma võrreldes Merkeli juhtimisega," rääkis Raik esmaspäeval ERR-ile.

Ta tõi näiteks Euroopa Liidu eelarvereeglid, kus Saksamaa on seni olnud üsna konservatiivsel positsioonil ja tõenäoliselt ka säilitab selle. Kuid arvestades Euroopas käivat arutelu finantspoliitika uuendamise teemal võib Saksa järgmise valitsuse valmisolek uuendusteks olla siiski suurem, kui oli Merkelil, tõdes Raik.  

"Teine valdkond on Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika. Seal on Saksamaa juba varem toetanud enamushääletuse kasutuselevõtmist Euroopa Liidu välispoliitika valdkonnas. Kindlasti saab see positsioon olema tugev ka edaspidi ja surve selles suunas liikuda kasvab," usub Raik.

Kolmandana tõi ta esile Euroopa Liidu kaitsekoostöö, mida Saksamaa uued võimalikud liidrid paistavad pooldavat. "Euroopa Liidu kontekstis on Saksamaa poliitikutele palju mugavam rääkida sõjalisest võimekusest kui puhtalt rahvuslikus või NATO kontekstis. Euroopa Liit tundub kuidagi leebem ja malbem, legitiimsem tee oma sõjalist võimekust tugevdada," selgitas Raik.

Eestile sobivad paremini CDU julgeolekupoliitilised vaated

Julgeolekupoliitilisest vaatepunktist oleks Eestile parem, kui selles valdkonnas jääks valitsuse juhtivaks jõuks CDU, mitte sotsiaaldemokraadid rõhutas Raik.

"Eesti jaoks on võib-olla kõige olulisem küsimus see, milline saab olema edaspidi Saksamaa panus Euroopa julgeolekusse. Siin võib küll üsna kindlalt öelda, et CDU juhitav valitsus oleks soodsam, kuna CDU suhtub tõsisemalt vajadusse panustada Saksamaa kaitsevõimekuse tugevdamisse, vajadusse tugevdada Saksa panust NATO-s, sealhulgas NATO idatiiva kaitsmisel," rääkis ta.

Samas on SPD tugevate patsifistlike juurtega ning alati rõhutanud dialoogi tähtsust Venemaaga. "Sotsiaaldemokraadid on pigem patsifistlikul positsioonil ja ei soovi rääkida näiteks kaitsekulutuste ja sõjalise panuse tugevdamisest," ütles Raik.

Kui kaks suurparteid on olnud oma välispoliitikas üsna majanduskesksed ning majandushuvid, seda nii Venemaa kui ka Hiinaga, on oluliselt mõlemale, siis Saksamaa rohelistel on hoopis teine taust ning palju väärtuspõhisem hoiak välispoliitikas, mis tähendab kriitikat nii Venemaa kui ka Hiina aadressil, märkis Raik. "Nii SPD kui CDU-ga võrreldes on seal olulisi lahknevusi välispoliitilistes seisukohtades," tõdes ta.

Samas räägiti valimisdebattides välispoliitikast üsna vähe ning kokkuleppele jõudmine välispoliitika küsimustes saab koalitsiooni moodustamisel olema üks keerulisemaid teemasid, märkis Raik.

Sotsiaaldemokraatidele tõi edu Scholzi isik

Raiki hinnangul oli suur roll Saksa sotsiaaldemokraatide võidus ning CDU kõige halvemas tulemuses Saksamaa sõjajärgses poliitikas isikutel – SPD kantslerikandidaat Scholz oli sakslastele märksa vastuvõetavam kui CDU kandidaat Laschet.

"Tundub, et Saksa valija tahtis teha kindla valiku ega soovinud väga kiireid muudatusi. Kuigi muudatuste vajadusest on nende valimiste eel Saksamaal palju räägitud, siis sooviti siiski valida [kantsler Angela] Merkeli järglaseks selline liidukantsleri kandidaat, kes kõige rohkem meenutab Merkelit ja selleks on sotsiaaldemokraatide Olaf Scholz," selgitas Raik.

Tema hinnangul suutis praegune rahandusminister Scholz isiksusena Saksa valijaid paremini veenda ning kuna ta on oma erakonnas mõõdukas ja suhteliselt vähem vasakul kui SPD tervikuna, siis peetakse teda konsensuslikuks ja poliitmaastiku keskele paigutuvaks poliitikuks. "Selles mõttes on ta sarnane Merkeliga – oma valitsemisstiili ja esinemisstiili poolest väljapeetud ja väga kaalutletud ning ratsionaalsena mõjuv poliitik," ütles Raik.

CDU kandidaat liidukantsleri kohale Armin Laschet ei suutnud aga valijaid veenda ning ei mõjunud tugeva usutava kandidaadina, lisas ta.

Samas ei saa praegu veel midagi kindlat öelda selle kohta, millise koalitsiooni Saksamaa saab ja kas SPD saab liidukantsleri positsiooni, rõhutas Raik.

"Sest võib ju ka nii minna, et hoopis kristlikud demokraadid moodustavad uue valitsuse. Kindlasti koalitsiooniläbirääkimised võtavad palju aega ja olulises positsioonis on rohelised ja liberaalid (FDP), kes tõenäoliselt nii või naa kuuluvad järgmisesse valitsusse ja kellel on seega palju võimalusi selle koalitsiooni kokkupanekut ja programmi mõjutada," tõdes välispoliitika instituudi juht.

Saksamaa üldvalimised võitsid sotsiaaldemokraadid, keda toetas 25,7 protsenti valijaist, näitavad esialgsed ametlikud tulemused. Kantsler Merkeli kristlikke demokraate toetas 24,1 protsenti valijaist, mis on CDU-CSU halvim tulemus pärast Teist maailmasõda.  Kolmanda koha saavutasid 14,8 protsendiga rohelised. Järgnesid vabad demokraadid (FDP) 11,5 protsendiga, parempopulistlik AfD kogus 10,3-protsendise toetuse.