Saksamaa majanduskasv on olnud oodatust aeglasem
Saksamaa majanduse taastumine koroonakriisist on läinud aeglasemalt kui loodeti. Suurelt osalt on selle põhjuseks rahvusvaheliste tarneahelate umbejooksmine, tõdeb Saksa majandusinstituudi IFO analüüs, milles riigi majanduskasvu prognoosi selleks aastaks oluliselt kärbiti.
"Me ootame nüüd Saksamaa majanduskasvuks sel aastal 2,5 protsenti ehk 0,8 protsendipunkti vähem, kui ootasime suvel. Põhjuseks on lihtsalt see, et tööstus annab meile praegu pisut põhjust muretsemiseks. Aasta algusest on tööstustoodang vähenenud ja selle taga on pudelikaelad tarneahelates. Tellimusraamatud on täis, seega on nõudlus Saksamaa tööstuses toodetud kaupade järele olemas. Kuid tööstusettevõtted ei suuda seda nõudlust rahuldada, sest neil on puudus olulistest detailidest. Ja see detailide puudus, need pudelikaelad tarneahelates on viimastel kuudel hullemaks läinud," rääkis IFO peaökonomist Timo Wollmershaeuser.
Tarneprobleemid löövad eriti valusalt just masina- ja sealhulgas autotööstuse pihta, millel on Saksa majanduses väga oluline osa.
"Saksamaa majanduskasv on tarneahelate tõttu häiritud ja mida komplekssem on tootmine, seda rohkem ta sõltub tarneahelatest. Autotööstus sõltub väga suurest hulgast tarneahelatest, erinevatest tarnijatest ja kui need ei suuda piisavalt tootmissisendeid tarnida, siis see pidurdab ka tootmist," ütles Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.
Koroonakriisi leevenemine peaks tooma järk-järgult kaasa ka tarneraskuste taandumise, kuid eelolev aasta tuleb kriisi järelmõjuna ilmselt keeruline.
"Muidugi raskendab see võla tagasimaksmist, mille me koroonakriisi ajal võtsime. See tähendab, et eelolevatel aastatel peame eelarvega hoolikalt toimetama. Demograafiline muutus tähendab mõistagi, et meid ootavad ühelt poolt ees uued kulutused vananeva ühiskonna rahastamiseks, teisalt on meil raskused tulude poolel, et täita kõiki neid soove, mis täitmist ootavad. Nii et sellest vaatekohast ootavad Saksamaa uut valitsust ees märksa raskemad tingimused kui viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal," sõnas Wollmershaeuser.
Saksamaa praegune majandusminister Peter Altmaier näeb olukorda helgemates toonides. "Me ütlesime 27. aprillil, et meie kasvuprognoos 2021. aastaks on 3,5 protsenti ja 2022. aastaks 3,6 protsenti. Ja täna ei ole meil absoluutselt mingit põhjust selles kahelda.," sõnas ta.
Kriisieelne tase saavutatakse Altmaieri sõnul järgmise aasta algul. "Ma ütlesin seda siis ja kordan praegu, et Saksamaa majandus saavutab pandeemia eelse taseme hiljemalt 2022. aasta algul. See tähendab, et oleme siis tugevamad kui enne kriisi," ütles ta.
Kui tõrked rahvusvahelistes tarneahelates on loodetavasti lühiajaline takistus, siis Saksa majanduses on teisigi ja paraku pikaajalisemaid probleeme.
"Tegelikult Saksamaa probleemiks on see, et tehnoloogiasse ei ole tehtud piisavalt investeeringuid. Kui vaatame Saksa majanduse digitaliseeritust, siis Euroopas on Saksamaa kuskil keskel ja ettevõtete digitaliseerituse poolest isegi alla Euroopa keskmist. Saksamaa peaks sinna rohkem investeerima," ütles Mertsina.
Ja muidugi loobib majandusele kaikaid kodaratesse meilegi hästi tuntud tont – kõrge energiahind ja nõutav rohepööre.
"Muidugi on Saksamaa üheks probleemiks energiasektori kaasajastamine, sest Saksamaa ei ole teinud piisavalt oma majanduse dekarboniseerimiseks ja kui võrrelda teisi Euroopa riike, siis taastuvenergia osakaal Saksamaal on väiksem, eriti kui võrdleme Põhjamaadega," ütles Mertsina.
Järgmiseks aastaks ennustavad nii Mertsina kui ka sakslaste endi IFO instituut Saksa majandusele siiski kasvu hoogustumist. Eesti poolt vaadates on see kindlasti hea, sest Saksamaa on Eesti ekspordipartnerite seas neljandal kohal.
"Meie eksport Saksamaale on olnud tugev ja Saksamaa on muutunud mitte küll kiiresti, aga tasapisi Saksamaa osakaal meie ekspordi struktuuris on muutunud veidi suuremaks viimastel aastatel," sõnas Mertsina.
Toimetaja: Barbara Oja