Maris Saagpakk ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Saksamaal oodati nendelt valimistelt muutust, kuid seda ei tulnud.

"Kui mõelda seda, et Saksamaa ootas muutust ja sellest muutusest räägiti nii pikalt ning sellest suurest sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide liidust oldi sedavõrd tüdinud, siis tegelikult ma arvan, et nii välisvaatlejad, Saksamaa huvilised kui ka Saksamaal endas oli tegelikult selline tunne, et see muutus tuleb suurem kui nende valimiste läbi ikkagi tuli," rääkis ta.

"Kahjuks ikkagi selget enamust ei saanud üks tugev partei ja tema partner või kaks tugevat parteid. Nüüd kolmikkoalitsiooniga, mis tõenäoliselt tuleb, jätkub olukord, kus keegi ei saa täpselt seda, mida nad tahavad ja ei saa Vabad Demokraadid täide viia oma maksude vähendamise soove ja liberaalsemat majanduspoliitikat ja tõenäoliselt teatud pidur pannakse peale ka roheliste soovidele, ükskõik, kas minnakse sotsiaaldemokraatide või kristlike demokraatidega," lisas ta.

Saagpaku sõnul on Saksamaa poliitika kese palju muutunud.

"Peale on tulnud uued parteid roheliste ja AfD näol, kes võtavad hääli ära vanadelt olijatelt. Aga samas, nagu ütlesin, selle suure muutuse, mis oleks võinud tulla, kui rohelised oleksid saanud võidu, rikkusid paljud tegurid mängus ära ja selleni ei läinud. Ma arvan, et see oleks olnud paljude noorte valijate soov. Aga see on ka üks tegur mängus, et Saksa valijatest üle kolmandiku on üle 60-aastased ja soov säilitada status quo pani valima traditsioonilisi parteisid ehk kristlikke demokraate ja sotsiaaldemokraate ja võib-olla mitte julgeda seda väga suurt muutust teha," arutles Saagpakk.

Kristlike demokraatide profiil jäi neil valimistel segaseks

Angela Merkeli ametiajale tagasi vaadates märkis Saagpakk, et 16 aasta sisse mahtus nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi.

"Kui ühelt poolt võtame eurokriisi lahendamise, pagulaskriisi, mis tegelikult tol hetkel ikkagi Saksamaa ühiskonna enamuse arvamus oli, et Angela Merkel käitus õigesti, selles mõttes ta vastas nendele häältele, mis ühiskonnas olid," rääkis ta.

Saagpaku sõnul oli Merkeli ametiajal oluliseks momendiks ka reaktsioon Fukushima katastroofi järel, mil ta otsustas tuumajaamadest kiiremini loobuda.

"Siis tekkiski olukord, et milleks valida rohelisi, kui kristlikud demokraadid on rohkem rohelised kui rohelised ja läks oma tegevustes tegevustes tugevalt ka sotsiaaldemokraatide mängumaale, õigluse, võrdsuse, pere teemat tõstis väga tugevalt esile.

"Kui Merkel esindab nii sotsiaaldemokraate kui rohelisi oma poliitikaga, siis ta ühest küljest oma valitsemise ajal sai palju toetust selle läbi. Aga võib-olla nüüdseks on kristlikud demokraadid ka kaotanud oma profiili ja näo seetõttu ja see tegi see kord natuke keerulisemaks ennast profileerida," ütles ta.

Merkel võis kaaluda ametist lahkumist juba enne 2017. aasta valimisi, kuid välispoliitika seda ei lubanud, märkis Saagpakk. "Trumpi maailmas ta kartis jätta maailma ilma enda tasakaalukusest ja nüüd oli õige aeg," lisas ta.