Kauaoodatud Bundestagi valimised Saksamaal näitasid nii mõndagi huvitavat sakslaste poliitiliste eelistuste, strateegilise mõtlemise ja tulevikuootuste kohta. Eelkõige on märkimisväärne asjaolu, et esmakordselt Saksamaa Liitvabariigi ajaloos tuleb eeldatavalt võimule kolmikliit. Kuigi parimad väljavaated koalitsiooni loomiseks on sotsiaaldemokraat Olaf Scholzil, ei ole veel kaugeltki kindel kes lõpuks võtab istet Saksamaa kantsleri toolil.

Esmaspäeva hommikul näitas nn esialgne ametlik valimistulemus vasaktsentristlikku SPD-d ühes kantslerikandidaadi Olaf Scholziga 25,7 protsendi häältega valimiste võitjana.¹ Teisele kohale jäid 24,1 protsendi häältega kristlike demokraatide ühing (CDU/CSU).

Angela Merkeli kodupartei CDU ajaloo halvima tulemuse põhjustajaks peetakse eelkõige esimehe Armin Lascheti halba valimiskampaaniat ja ebaõnnestunud kuvandit avalikkuse ees. Samal ajal on CDU halvas valimistulemuses mingil määral "süüdi" ka Merkel ise, sest loobudes kantsleri kandidatuurist jättis ta oma truule valijaskonnale poliitilise vaakumi, mida Armin Laschet ei suutnud täita.

Pigem lõikas Merkeli tagasiastumisest kasu hoopis SPD kandidaat Olaf Scholz, kes kasutas osavalt ära oma positsiooni asekantsleri ja rahandusministrina, näidates end tõsise, asjatundliku ja, mis kõige tähtsam, Angela Merkeli valitsusstiili järgiva poliitikuna.²

Valimistele eelnevad küsitlused näitasid, et Olaf Scholz omas üksikkandidaadina valijate seas poole suuremat poolehoidu kui tema konkurendid Armin Laschet ja Annalena Baerbock (rohelised).

Siiski ei ole SPD suhteliselt hea valimistulemus veel garantiiks, et Olaf Scholzist saab tõepoolest Saksamaa järgmine kantsler. Siinkohal jääb viimane sõna hoopis valimistel kolmandaks ja neljandaks tulnud parteidele: rohelistele (Grüne) ja liberaalsetele vabadele demokraatidele (FDP), kes saavutasid vastavalt 14,8 ja 11,5 protsenti häältest.

Nimelt ei oma ei SPD ega CDU absoluutset enamust ühegi teise üksikparteiga, välja arvatud omavahel koalitsiooni luues. Viimane on aga suhteliselt ebatõenäoline, sest SPD-CDU koalitsioon on riiki juhtinud alates 2013. aastast ning mõlemad parteid on omavahelise nn suure koalitsiooni loomise sisuliselt välistanud.

Kõik Bundestagi valitud parteid loobuvad kõnelustest parempopulistliku AfD-ga ning napilt üle künnise hüpanud vasakpoolsed (Linke) ei oma koalitsioonikõneluste jaoks piisavat häältepagasit. See tähendab, et suure tõenäosusega moodustab järgmise valitsuse esmakordselt Saksamaa Liitvabariigi ajaloos kolmikliit, milles osalevad ühe suure võimupartei kõrval nii FDP kui ka rohelised.

Seega on tekkinud huvitav konstellatsioon, kus mõlemad suured parteid SPD ja CDU peavad lootma mõlema väiksema partei FDP ja roheliste poolehoiule, sest ainult siis saab kas Olaf Scholz või Armin Laschet lasta end parlamentaarse häälteenamusega kantsleriks valida.

Huvitaval kombel on just FDP ja rohelised oma vaadete ja ideoloogiate poolest suhteliselt suures vastasseisus. Liberaalne FDP on tuntud oma ettevõttesõbraliku programmi, maksude ja riigi laenukoormuse madalal hoidmise pooldajana, aga roheliste programm näeb ette lähiaastatel maksude tõstmist, riigivõla ja riigi investeeringute suurendamist, eelkõige kliimakaitse meetmete sisseviimiseks.

Traditsiooniliselt on FDP poliitilisel spektrumil lähemal just CDU-le, mis soosiks Armin Laschetit, seevastu on vasakpoolsemad rohelised ideoloogiliselt lähemal hoopis SPD-le ja kandidaat Olaf Scholzile. Nõnda on oodata pikki koalitsioonikõnelusi väiksemate ja suuremate potentsiaalsete koalitsiooniparteide vahel, mis tähendab lähinädalatel ja -kuudel pingelist olukorda Saksamaa poliitilisel maastikul.

Olenevalt SPD või CDU juhtivast rollist uues valitsusliidus on Saksamaal oodata kas vasakpoolsemat, riigi kulusid suurendavat või hoopis konservatiivsemat, makse alandavat majanduspoliitikat – mõlemal juhul koos roheliste teemadega. Võib ka juhtuda, et Angela Merkel jääb veel aasta lõpuni kantsleriameti kohusetäitjaks, mis oleks kindlasti nii mõnelegi saksa valijale poliitilise rahu allikaks.

Rääkides valijatest on mõneti huvitav ka küsimus, kes keda valis. Struktuuri poolest on läänepoolsemad liidumaad pigem CDU pärusmaa, samas kui SPD on populaarsem suuremates linnades, tööstuspiirkondades ja idapoolsete liidumaade valijate seas.

Ka rohelised on eelkõige linnades oma populaarsust tõstnud, sest just siin elava noorema valijaskonna huvi keskkonnateemade vastu peetakse roheliste viimaste aastate poliitilise tõusu põhjuseks.³

Suurtest teemadest olid valijate seas esikohal sotsiaalne kindlustatus, kliimamuutused ja majandus, kusjuures sellised SPD ja roheliste lubadused nagu miinimumpalga tõstmine ja CDU ja FDP tematiseeritud koroonajärgse majanduslanguse ennetamine olid paljude valijate jaoks määravad.⁴

Tähelepanuväärselt tähtsad ja ka parteide programmidest ja teemadest märksa olulisemad olid seekord kandidaadid ise ja eelkõige nende pädevuse hindamine. Näiteks takerdus roheliste kandidaat Annalena Baerbock pärast lühiajalist tähelendu raskustesse seoses valeandemetega elulookirjelduses, avaldatud raamatu plagiaatide ja ebamääraste väljaütlemistega kliimainvesteeringute rahastuse kohta. Ka CDU kandidaat Armin Laschet jäi avalikkusele silma paari õnnetu äpardusega.

Võib tunduda kummaline, et kantslerikandidaatide reiting selliste pisiasjade pärast valijate silmis langeb, kuid saksa valijate puhul on avalik imago tihedalt seotud poliitilise usutavuse ja kompetentsusega. Viimast vahendas SPD kandidaat Olaf Scholz kõige veenvamalt, mis peegeldus ka juba mainitud valimistele eelnevate küsitluste tulemustes.

Üks huvitav teema on näiteks digitaliseerimine. Eestlaste jaoks juba ammu unustusehõlma vajunud käsitsi allkirjastatud dokumendid, faksi teel saadetud aruanded, paberkandjal haiguslood ja erinevad kaardid rahakotis on sakslaste jaoks siiani tavalised nähtused.

Koolide üleminek digiõppele ja isikut tõendava dokumendi kasutamine pangaülekande tegemiseks on Saksamaal siiani kauge tulevikumuusika. Eriti negatiivselt jäi koroonakriisi ajal silma Saksamaa ametite vähene IT-põhisus ja liigne bürokraatia nakatunute arvu jälgimisel. See teema oli ka enamuse parteide valimiskampaania osa, kuigi tähtsuse poolest jäi see teistele teemadele oluliselt alla.

Eesti perspektiivist võib tunduda imelik, miks sakslased ei taha korraldada e-valimisi ja võtta kasutusele digiallkirja, kuid ka selles osas avaldub sakslaste kalduvus asju kõigepealt sügavalt kaalutleda ja riskikohti miinimumini viia, eelkõige silmas pidades isikuandmete kaitset. Siiski on just väiksematelt tulevastelt koalitsioonipartneritelt, nimelt liberaalse FDP ja roheliste poolt oodata digitaalse infrastruktuuri edendamise impulsse.

Mida on aga oodata tulevaselt valitsuskoalitsioonilt Euroopa Liidu areenil, suhetes NATO ja USA-ga ning diplomaatilistes vahekorras Venemaa ja Hiinaga? Seegi oleneb mõneti tulevaste parteide võimukonstellatsioonist, kuigi SPD kandidaadilt Olaf Scholzilt ega CDU juhilt Armin Laschetilt ei ole oodata senise välispoliitilise liini olulist muutmist.

Eestit ühes teiste idapoolsete EL-i liikmesriikidega eriti huvitava Nord Streami projekti peatamist seega ilmselt ei tule, kuigi roheliste partei on seda nõudnud, jäädes siiski ainukeseks. Seega on alust arvata, et sellest teemast ei saa koalitsioonikõneluste tähtsaimat proovikivi, olgugi et suhted Venemaa ja Hiinaga said teemaks võetud ka valimistele eelneval ajal.

Kuidas kokkuvõttes interpreteerida Saksamaa üldvalimiste tulemust?

Võitjaks tulnud Olaf Scholz on kandidaat, kes meenutab kõige enam Angela Merkelit ning kellelt on oodata tõsist ja läbimõeldud valitsuse strateegiat ning riigi stabiilset majanduspoliitilist juhtimist.

Ka teise koha saavutanud kandidaat Armin Laschetilt võib kantslerina eeldada Merkeli valitsuse poliitilise ja majandusliku liini edasiviimist, olgugi et kandidaadina ei ole ta väga populaarne.

Poliitiliste uuenduste ja majanduse moderniseerimise ideid, näiteks seoses kliimamuutuste ja digitaliseerimisega, oodatakse nüüd liberaalide ja roheliste poolt, kuid suuremad muutused jäävad eeldatavalt koalitsioonilepingust välja. Seega võib valimistulemust iseloomustada järgmiselt: võitjaks tuli sakslastele omane ordnung koos mõnede uuendustega.